Jaspis

Allikas: Vikipeedia
Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm
Jaspis

Jaspis (inglise jasper, kreeka jaspis, pärsia ysam[1]) on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni[2] tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest. Tavaliselt kujunevad jaspised opaali sisaldavate settekivimite moondel ja dehüdratiseerumisel.[3]

Jaspis on enamasti punast või rohelist, mõnikord ka valget, kollast, pruuni, musta või hallikaslillat värvi[4]. Punase värvi annavad jaspisele raua lisandid. Roheline jaspis on tuntud kui heliotroop. Enamasti on jaspis mitmevärviline mineraal. Sinine jaspis on ainus, mida ei esine.

Jaspis on väärtuslik nikerd- ja dekoratiivkivi[4].

Ajaloolised jaspise leiukohtad on Dekkani kiltmaa, kus teda võib leida koos ahhaadiga, ja Egiptus. Tänapäeval on teada leiukohti üle terve Maa näiteks Prantsusmaal, Austraalias, USA-s, Hiinas, Mongoolias, Brasiilias ja Madagaskaril. Erilise tuntuse on saavutanud Uurali Orski leiukoht, kus leidub huvitavate mustritega kaltsedoni erimeid. Jaspis oli Vene- Tsaaririigis tuntud juba Peeter I ajal, kes saatis oma "maagitundjad" Uuralisse jaspist tooma. Läbi ajaloo on jaspist kasutatud hoonete kaunistamiseks. [5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Jasper" at etymonline.com
  2. "U.S. Geological Survey, Chalcedony Site". www.USGS.gov.
  3. "Jasper". Mindat.org.
  4. 4,0 4,1 TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=18802 (vaadatud 11.12.2012))
  5. Raukas, Anto (1982). Kalliskivid.