Jaan Rebane

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on filosoofist; EELK vaimuliku (1901–1984) kohta vaata artiklit Jaan Rebane (vaimulik); Majaomanikkude Koja liikme kohta vaata artiklit Jaan Rebane (majaomanik)

Jaan Rebane (13. mai 1924 Pärnu10. november 1993 Tallinn) oli eesti filosoof.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta lõpetas 1950 Moskvas ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikooli. 1972. aastal sai ta filosoofiadoktoriks (teaduste doktoriks filosoofia alal).

Karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse. 1945. aastal astus ta NLKP-sse.

Pärast parteikooli lõpetamist töötas ta 19501951 EKP Keskkomitee propagandaosakonnas sektorijuhatajana. 19511959 oli ta EKP KK Partei Ajaloo Instituudi vanemteadur. 1952./1953. aastal õpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegu Tallinna Tehnikaülikool).

19611986 õpetas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis (praegu Tartu Ülikool). Aastast 1971 juhatas ta filosoofia kateedrit, 1973. aastast professorina.

Alates 1986. aastast kuni surmani oli ta Eesti NSV TA (hiljem Eesti Teaduste Akadeemia) Ajaloo Instituudi filosoofiasektori juhataja ning 1986–1992 ühtlasi Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) filosoofia kateedri professor.

Filosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Rebase filosoofiline hoiak marksismi fassaadi taga oli positivistlik ja tema mõtteviis oli orienteeritud teadusele. Loogikast kirjutades rõhutas ta formaalse loogika tähtsust.

Jaan Rebane populariseeris marksistlikku filosoofiat muuhulgas 1970. aastatel koos Eero Loone ja Andrus Porgiga raadio filosoofiasaadetes.

Jaan Rebase juhendamisel on kandidaadiväitekirja kaitsnud Mart Raukas.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mis on dialektiline loogika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963.
  • Tunnetuse ühiskondlikust iseloomust. Tallinn: Eesti Raamat, 1967.
  • Tunnetusteooria põhiprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1986.
  • Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. 3. teema, Rahvusprotsesside põhijooned Nõukogude Eestis: parteiharidussüsteemi õppekursus. Tallinn 1989.

Tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käsikirja jäi Alfred Ayeri raamatu Language, Truth and Logic tõlge.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Rebase nooremad vennad olid Karl Rebane, Toomas Rebane ja Jüri Rebane. Peale selle on tal proviisorist õde Miina Rebane. Kui õelt küsis raadioajakirjanik Ene Hion, kes tema vendadest on kõige targem, vastas Miina: "Sellele küsimusele minul vastust ei ole, kuid kui küsitaks seda, kes vendadest oskab kõige paremini naela seina lüüa, vastus oleks: Jaan."

Jaan Rebase tütar Helju Rebane (sündinud 1948) on kirjanik[viide?].

Jaan armastas malet mängida. Ta oli koolipõlves Eesti noortemeister. ("Male Eestis")