Ira Lember
Ira Lember (sündinud 21. mail 1926[1]) on Eesti lastekirjanik, kes sündis Tallinnas raamatupidaja tütrena.
Ta õppis Prantsuse Lütseumis (1933–1940), Tallinna 4. Keskkoolis (1940–1944) ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis (1957–1958) ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus (ETKVL-is)[2].
Kirjandusse tuli Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega[3]. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut[2]. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat[4].
Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. "Mina ja kirjanikuks – ei, sellest ei olnud ma kunagi unistanud," on ta samas oma noorpõlve kohta öelnud.[2]
Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist Saksa okupatsiooni ajal[5].
Lember on kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter[5]. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop"[1].
Lastekirjanik Erika Esop oli Ira Lemberi täditütar. Kahasse kirjutasid nad neli raamatut Artur Erichi varjunime all, esimesena 1990. aasta romaanivõistlusel kolmanda preemia saanud romaani "Äike".[3][2]
Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elab USA-s, Illinoisi osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Esimest korda külastas Ira Lember Veerat 1974. aastal. Nõukogude ajal käis ta turistina ka Süürias.[2]
Sisukord |
Tunnustused [muuda]
- Nukitsa konkursi II koht 2002. aastal raamatu "Isehakanud detektiivid" eest[5]
- Parima lastekirjaniku auhind Nukitsa konkursil 2000. aastal romaani "Musta kaarna küüsis" eest[5]
- Nukitsa konkursi III koht 1996. aastal ulmejutu "Fantastiline tüdruk" eest[5]
- Kolmas koht 1990. aasta romaanivõistlusel romaani "Äike" eest (pseudonüüm Artur Erich)
- Albu valla Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Pärast äikest" eest
Teoseid [muuda]
- 1969 "Jannu"
- 1977 "Peeter ja vanaisa"
- 1981 "Peaasi et pahandusi ei tuleks"
- 1981 "Koolipoiss Jannu"
- 1983 "Ülesküntud liivakast"
- 1986 "Tädi Fantaasia"
- 1992 "Pott peas"
- 1994 "Koerapolka"
- 1994 "Fantastiline tüdruk" (noorsooraamat)
- 1994 "Juba tornid paistavad" (romaan)
- 1995 "Kaks õde" (noorsooraamat)
- 1997 "Fantastiline poiss" (noorsooraamat)
- 1998 "Kaardimajake" (romaan)
- 2004 "Kummuli kuu" (romaan)
- 2005 "Must ratsanik" (romaan)
- 2012 "Päevalilled" (romaan)
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Rein Veidemann "Ira Lemberi kaleidoskoop" Postimees, 19.05.2006
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Optimismisüst" Õpetajate Leht, 15. september 2006
- ↑ 3,0 3,1 "Ira Lember (81)" EPL, 19. mai 2007
- ↑ Silver Sära "Eesti proosa 2010" Algernon, aprill 2011
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 [http://www.luts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=296 "Külla tuleb kirjanik Ira Lember" Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu, 20.11.2002
Välislingid [muuda]
- "Ira Lember (81)" EPL, 19. mai 2007
- "Optimismisüst" Õpetajate Leht, 15. september 2006
- Rein Veidemann "Ira Lemberi kaleidoskoop" Postimees, 19.05.2006
- [http://www.luts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=296 "Külla tuleb kirjanik Ira Lember" Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu, 20.11.2002
- Merike Kask "Reaalne ja müstiline" Vali Uudised, 30. oktoober 1998, nr 84, lk 1
- Ira Lember Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
