Ilse Lehiste

Allikas: Vikipeedia
IlseLehiste.jpg

Ilse Lehiste (31. jaanuar 1922 Tallinn25. detsember 2010 Columbus, Ohio) oli eesti päritolu ameerika keeleteadlane, paljude foneetikaalaste uurimuste autor.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koolihariduse sai Ilse Lehiste Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis Tallinnas. Seejärel pühendus ta filoloogiaõpingutele Tartu ja Hamburgi Ülikoolis. Doktorikraadi sai ta Hamburgi Ülikoolist väitekirjaga inglise prerafaeliitliku kirjaniku William Morrise kohta.[1] 1959. aastal lõpetas ta doktorikraadiga keeleteaduses Michigani Ülikooli.[2]

Akadeemiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilse Lehiste on töötanud lektorina Hamburgi Ülikoolis (1948–49), nüüdiskeelte abiprofessorina Kansase Wesley Ülikoolis (1950–51) ja Detroidi Tehnoloogiainstituudis (1951–56) ning uurimisassistendina Michigani Ülikoolis (1957–63). Doktorikraadi saamise järel õpetas Ilse Lehiste Ohio Osariigi Ülikooli keeleteaduskonnas peamiselt foneetikat (1963–87). Aastatel 1965–71 ja 1985–87 oli ta samas keeleteaduskonna juhataja. Ta on olnud külalisprofessor Kölni Ülikoolis Saksamaal (1965), Viini Ülikoolis Austrias (1974) ja Tōkyō Ülikoolis Jaapanis (1980). 1980. aastal valiti Ilse Lehiste Põhja-Ameerika keeleteadlasi ühendava Ameerika Keeleteaduse Seltsi presidendiks.[2]

Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilse Lehiste sulest on ilmunud 11 raamatut, 176 teaduslikku artiklit ja 101 retsensiooni.[2]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ilse Lehiste. 2000. Keel kirjanduses. Ilmunud sarjas "Eesti mõttelugu", köide 36, koostaja Jaan Ross. Tartu: Ilmamaa. lk. 9. (ISBN 9985-878-89-2)
  2. 2,0 2,1 2,2 Ilse Lehiste CV.