Hermann Faltis

Hermann Faltis VR II/3 (22. september (vkj)/ 4. oktoober 1897 Höbringi küla, Riguldi vald, Noarootsi kihelkond, Läänemaa – 6. veebruar 1948 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (nooremseersant, 1940) ja politseinik.

Ta osales Vene sõjaväes Esimeses maailmasõjas, 1. Diviisi tagavarapataljonis ja 1. jalaväepolgus Vabadussõjas (nooremallohvitser, 1919). 1. septembril 1920 anti talle II liigi 3. järgu Vabadusrist (hinnates vahvust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 novembril 1919 a. Saborovka küla juures).

1920. aastal oli ta Tallinna politsei nooremkordnik, jaanuarist 1921 Läänemaa 8. jaoskonna vanemkordniku kohusetäitja. Arreteeriti 21. jaanuaril 1921 Vormsi vallas. Sõjaringkonnakohus mõistis ta novembris 1921 surma alamkapten Jaan Männiku (1895–1919) tapmise eest 14. novembril 1919.

Põgenes 18. novembril 1921 Tallinna Keskvanglast, läks Nõukogude Venemaale, kus arreteeriti. Oli Jamburgi ja Petrogradi vanglates, põgenes ja naasis Eestisse.

Tabati 25. novembril 1924 Nõva vallas, surmaotsus asendati 20-aastase sunnitööga, vabanes veebruaris 1928 amnestiaga. Töötas Tallinnas Põhjala kummitööstuses, pärast Teist maailmasõda Tallinna toidukaubastus. Läks vabasurma.

Tunnustus

• 1920, 1. september Vabadusristi II liigi 3. järk