Henrik Gabriel Porthan

Allikas: Vikipeedia
Henrik Gabriel Porthan

Henrik Gabriel Porthan (8. november 1739 Viitasaari16. märts 1804 Turu) oli Soome haritlane, keda nimetatakse vahel Soome ajaloo isaks.

Porthan oli Soome keeleteadlase ja piiskopi Daniel Jusleniuse õpilane. Juslenius oli fennofiil ja selleks sai ka Porthan.

Porthan pühendas kogu oma elu teaduslikule tööle. 1754. aastal kaitses Turu Akadeemias magistritöö. Üsna pea pärast seda asus ta akadeemia juures tööle (algul dotsendina, siis töötas raamatukogus ja lõpuks oli professori ametikohal). 1777 sai ta ülikooli retoorika ja ladina keele professoriks.

Porthan pani aluse soome rahvaluule, keele ja ajaloo uurimisele. Rahvaluule alalt on olulisim teos "De poësi Fennica" ("Soome luulest"; ilmus 5 osas 17661778). Šotimaa luuletaja James Macphersoni eeskujul hakkas ta koguma vanasõnu ja rahvalaule, näidates sellega soome rahvaloomingu rikkust. See teos aitas tekitada avalikkuse huvi Kalevala-legendide ja soome mütoloogia vastu ning oli aluseks kõigile hilisematele uurimustele soome rahvaluulest.

Teda huvitas ka keelesugulus ja hõimurahvad. Ta õppis ungari keelt ning uuris ungari ja lapi keele sugulust.

Porthan oli esimene, kelle jaoks Soome ajalugu oli iseseisev uurimisvaldkond. Ülikooli töötajana oli tal juurdepääs ülikooli raamatukogus olevatele ajalooallikatele, mida ta hoolega uuris.

Ajaloolasena kirjutas ta teedrajava töö "Juusteni piiskopikroonika", mis ilmus aastatel 17841800 56-osalise väitekirjana. Porthan varustas selle põhjalike ja täpsete kommentaaridega ning seda võib seetõttu pidada esimeseks Soome teaduslikuks ajalooks.

Porthan kirjutas ka rootsi- ja ladinakeelseid luuletusi, mis aga mingeid uuendusi luulesse ei toonud.

Porthan oli Frans Mikael Frantzéni õpetaja ning inspireeris kogu järeltulevat põlvkonda, kelle seas olnud kirjameestest ja luuletajatest paljud asutasid 1831 Soome Kirjandusseltsi.