HELCOM

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Helsingi Komisjon)
HELCOM-i liikmesmaad

HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

HELCOMi tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid ühise eesmärgi nimel ja koondavad oma jõud HELCOMi.

Helsingi Komisjoni esimees vahetub riigiti rotatsiooni korras iga kahe aasta järel, organisatsiooni peakorter paikneb Helsingis.

Helsingi komisjoni eesmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu.

Konventsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Helsingi konventsioon

1974. aasta konventsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt võeti kõiki merekeskkonna reostusallikaid hõlmav konventsioon vastu 1974 aastal. Konventsioonile kirjutasid alla 7 Läänemereäärset riiki ning jõustus 3 Mail 1980 aastal.

1992. aasta konventsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poliitiliste muutuste ning rahvusvaheliste keskkonnaalaste õigusaktide arengu tulemusena koostati 1992 aastal konventsiooni uus versioon. Konventsiooni allkirjastasid kõik Läänemereäärsed riigid (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsi) ning Euroopa Majandusühendus. Konventsioon jõustus pärast ratifitseerimist 17 Jaanuaril 2000. Konventsioon hõlmab Läänemere piirkonda, muuhulgas ka siseveekogude vett, veekogusid tervikuna ning merepõhja. Maalt pärineva reostuse tõrjumiseks tuleb selleks meetmeid rakendada tervel Läänemere valgalal.

Põhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taastada ökosüsteem Läänemere piirkonnas ja säilitada selle ökoloogiline tasakaal. Konventsiooniosalised rakendavad individuaalselt või ühiselt kõik vajalikud õiguslikud, halduslikud või muud meetmed reostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks.

Ettevaatusprintsiip[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutusele tuleb võtta ennetavad meetmed, kui on alust arvata, et ained või energia otseselt või kaudselt merekeskkonnas võiks kahjustada inimeste tervist, elusressursse või mere ökosüsteeme, võiks vähendada mere kvaliteedi taset või takistada teisi mere kasutusviise.

Parimad keskkonnatavad ja parimad olemasolevad tehnoloogiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nende kasutuselevõtmine edendab lepinguosalised reostuse vältimist Läänemeres. Kasutusele võetakse täiendavad meetmed, kui eelnevad vahendid ei vii vastavate tulemusteni.

"Saastaja maksab"[muuda | redigeeri lähteteksti]

põhimõte peaks olema majanduslik aluskontroll keskkonda kahjustavate tegevuste korral, rõhutades vastutust, sundides saastajaid maksma tegelikke kulusid nende tegevuse eest.

Seire[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reostusallikate heitained ning hajureostusallikatest vette ja õhku sattunud ained tuleb mõõta ja arvutada teaduslikult kohasel viisil lepinguosaliste poolt.

Riskide vältimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helsingi konventsiooni rakendamise järgi ei tohiks reostus mõjutada piirkondi Läänemere piirkonnast väljaspool ega suurendada ohte, mis võib kujutada ohtu tervisele. Kõik kasutusele võetud meetmed ei tohi põhjustada keskkonna seisukohalt lubamatut mõju atmosfäärile, pinnasele, veekogude või põhjavee.

Organisatsiooni töökord ning toimimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helsingi Komisjon peab nõupidamisi iga-aastaselt. Aeg-ajalt toimuvad nõupidamise ministrite tasemel. Komisjon võtab ühehäälselt vastu soovitusi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitseks, millega konventsiooni osapoolte rahvuslik seadusandlus viiakse kooskõlla. Helsingi Komisjoni tööd juhatab üks konventsiooni osapooltest ning juhatus vahetub iga kahe aasta järel konventsiooni osapoolte vahel tähestiku järjekorra alusel (arvestades ingliskeelseid riiginimesid). Komisjoni tööd teostatakse viies alamorganis ning programmi rakendamise üksuses, millele lisanduvad töögrupid ning projektid.

Prioriteedid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • eutrofeerumine, eelkõige maapiirkondade põllumajanduses
  • ohtlikud ained
  • maismaatranspordi valdkond
  • meretranspordi sektor, sealhulgas teostada Balti strateegia
  • keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele
  • mere-ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine
  • ühisettevõtte üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi (the Joint Comprehensive Environmental Action Programme) ja HELCOMi soovituste rakendamine

Saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helsingi Komisjon on töötanud 1980ndate aastate algusest, et parandada Läänemere merekeskkonda ning on välja andnud umbes 200 HELCOMi soovitust. Kordaminekuid sellel perioodil on järgmised:

  • Orgaaniliste saasteainete ja toiteelementide heitehulk on vähenenud
  • 20-25% ulatuses on vähenenud hapniku lagunemisel kasutavate ainete heide
  • Vähem randasid on suletud tänu tööstus-ja olmereovee parenemisele
  • Märkimisväärne vähenemine lämmastiku sadenemisel atmosfääri
  • Dramaatiline vähenemine halogeenühendite dioksiinid ja furaanid heitkogustes
  • Siseriiklikud õigusaktid: keelata ohtlike ainete kasutamine (PCB ja DDT)
  • Rangem kontroll tööstuses
  • Parem järelvalve mereseires
  • Taastunud hülge ja merikotka populatsioonid
  • Paremad õigusaktid, et hoida ära reostust Läänemere laevanduses, mida arendatakse koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO)
  • Paremad meetmed, et ära hoida ebaseaduslikud heiteid laevadelt Läänemerre
  • Suur rahvusvaheline plaan merereostuse vastu võitlemiseks, mis hõlmab kõiki lepinguosalisi

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]