Heerold

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on üldmõistest; Pärnu ajalehe kohta vaata Heerold (ajaleht)

Baieri heerold hertsogi vapiga tabardis

Heerold oli ametnik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vastase juurde, samuti on keskajal heeroldid kuulutanud monarhi või muu feodaalisanda ametlikke teadaandeid ja korraldanud rüütliturniire.

Uusajal on heeroldid olnud peamiselt heraldika asjatundjad valitseja õukonnas. Mõnes riigis – sealhulgas Suurbritannias, Iirimaal, Kanadas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis – on heeroldid praegu ametis riiklikult tunnustatud heraldika asjatundjatena heraldika järelevalve- ja registriasutustes.

Antiikaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Antiikajal oli heerold isik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vaenlase juurde, selles mõttes diplomaadi eelkäija. Heerold pidi teate edastama mõlemas keeles ja valju häälega.[1]

Ta hoidis heeroldikeppi ja oli seetõttu kaugele nähtav. Antiikajal peeti heeroldikeppi rahu, rahumeelse kaubavahetuse, heade sõnumite ja isikupuutumatuse sümboliks. Heeroldikeppi kaunistava maokujutise tähendus ja kepi võimalik seos Mercuriuse kepiga ei ole lõplikult selge.[1]

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Valitseja teenistuses heerold võis kanda valitseja vapiga tabardit nagu teisedki ohvitserid. Heeroldid osalesid tihti turniiride organiseerimisel ja olid seotud rüütlite varustusega, mis enamjaolt kandis rüütlite vappi. Seetõttu kujunesid heerolditest vappide asjatundjad ja siit pärineb sõna heraldika.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on ametlikud palgalised heeroldid olemas mitmes riigis, mis üldiselt kuuluvad Rahvaste Ühendusse: Suurbritannias, Iirimaal, Kanadas ja Lõuna-Aafrikas. Nende tööks on teadaannete avalik ettelugemine. Lisaks määratakse tähtsate sündmuste, näiteks kroonimise puhuks ametisse erakorralisi heeroldeid.

Mõnel pool, näiteks Šotimaal, palkavad kõrgaadlikud oma teenistusse ka eraheeroldeid. Nemad tegelevad tavaliselt heraldika ja suguvõsauurimise ehk genealoogiaga.

Eestis on heeroldit kasutatud Vabariigi Presidendi 24. veebruari vastuvõtu puhul, mil heerold tutvustab presidendile ja televaatajaile külalisi nimepidi. Seda rolli on täitnud teiste seas Eero Raun, Tanel Jonas, Sergo Vares ja Meelis Kompus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 179-180