Harilik nurmenukk

Allikas: Vikipeedia
Harilik nurmenukk
Primula veris 230405.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond: Nurmenukulised Primulaceae
Perekond: Nurmenukk Primula
Liik: Harilik nurmenukk
Ladinakeelne nimetus
Primula veris
L.
Primula veris

Harilik nurmenukk (Primula veris) on nurmenukuliste sugukonda nurmenuku perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim kuni 30 cm kõrge. Lehed piklikud, voldilised või kurrulised, kuni 20 cm pikad. Tavaliselt kerkib lehtede keskelt üks või mitu vart, mille otsas longus sarikõisik kollaste piklike õitega. Vili on kupar.

Rahvapärased nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvapärased nimetused ka kanavarvas, kikaspüksi, kikkahain, kikkakaadsa, kikkapüksi (kikkapöksi, kikkapoksi), kukekäekaats, kulupüks, kurekaats, käekaats(as), käekalts (käekalsad), käekolnõ, käolill, kääkaartses, nattalill, piimapisar, sõrmkinnas,[1] pääsulill, kuldvõti, taevasilm, neiulill, pasklill, kanapasalill, kanaperse jt.

Nurmenukul on Eestis registreeritud üle saja erineva rahvapärase nimetuse – ilmselt rohkem kui ühelgi teisel taimel.[2] Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Sageli “pükse”, “kindaid”, “varbaid” või “sõrmi” sisaldavad nimed.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvab kuivadel ja mõõdukalt niisketel rohumaadel. Eestis üsna sage lubjarikastel muldadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nurmenuku õitel on tugev lõhn ning see meelitab kohale arvukalt tolmeldavaid putukaid, seetõttu on ta ühtlasi meetaim. Toiduks kõlbavad ka nurmenuku noored lehed. Neid võib tarvitada värskelt salatina.[3] Kuivatatult on nurmenuku lehed ja õied maitse- ning värviaineks mitmesugustele alkohoolsetele jookidele. Nurmenuku lehed on C-vitamiini rikkad.

Nurmenuku õisi, lehti ja risoomi koos juurtega kasutatakse ravimina. Ta on tuntud kui köhavastane ja rögalahtistav vahend, maapealsetel osadel on ka tugev higistamaajav ja rahustav toime, kasutatakse ka peapöörituse ja reumavalude vastu.[4]

Sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik nurmenukk on Norra Hordalandi maakonna tunnuslill.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Tallinn: ETA Emakeele Selts, lk. 505–509.
  2. Vilberg, Gustav 1933. Eestikeelsetest taimenimedest ja nende tekkimisvõimalusist: Nurmenuku nimesid Eestis. Eesti Kirjandus 27(7): 339–347.
  3. [1] | Maaleht
  4. [2] | Nurmenukk on mitmekülgne ravi- ja salatitaim

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]