Hans Leberecht
Hans Leberecht (1. detsember 1910 Peterburi – 10. november 1960 Tallinn) oli Eesti kirjanik.
Veetis lapsepõlvesuved Järvamaal Koordi külas emapoolse vanaema juures. Õppis 1935–1937 Leningradis Gorki-nimelises Kirjanduse Õhtuülikoolis. Osales Teises maailmasõjas Punaarmees. Hans Leberecht sai ENSV Kirjanike Liidu liikmeks 1949. aastal.
Aastatel 1945–1951 oli ajalehe Sovetskaja Estonia erikorrespondent. Ta oli aastast 1944kuni surmani NLKP liige ja 1951–1955 ENSV Ülemnõukogu saadik. Aastatel 1960–1990 kandis Hans Leberechti nime tema kodutänav Nõmmel, praegune Ugala tänav.
Sisukord |
Looming [muuda]
Kirjutamist alustas Leningradis ning tema teoste esmatrükid on enamasti venekeelsed, eestindused aga autoriseeritud. Sai tuntuks jutustusega "Valgus Koordis". Käsitlenud ka tööliste elu ja sõjasündmusi.
Tunnustused [muuda]
- 1959 ENSV teeneline kirjanik
- Tutvunud ajakirjanikuna kollektiviseerimisega Eesti külas, kirjutas Leberecht aastal 1948 oma olukirjelduse baasil romaani "Valgus Koordis", mis esitati kirjastuse "Ilukirjandus ja Kunst" romaanivõistlusele, kuid ei leidnud žürii tähelepanu. Pärast selle liikmete poliitilist hurjutamist moodustati ENSV Ministrite Nõukogu korraldusel uus žürii ja see määras Leberechtile esimese auhinna.[1]
Teosed [muuda]
Jutustused [muuda]
- "Valgus Koordis" (1949), kujutab kolhooside moodustamist ametliku ideoloogilise skeemi järgi
- "Teel" (1951)
- "Ühes majas" (1958)
Romaanid [muuda]
Novellikogu [muuda]
- "Pronkssõrmus" (1961)
Tunnustused [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ "Eesti kirjarahva leksikon, koost. O. Kruus, Tallinn, Eesti Raamat 1995, lk. 276
Välislingid [muuda]
- Hans Leberecht Eesti biograafilises andmebaasis ISIK