Gregor von Helmersen

Allikas: Vikipeedia
Gregor von Helmersen 1876. aastal

Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa15. veebruar 1885 Peterburi[1]) oli baltisaksa geoloog.

Ta sai alghariduse Peterburis ja edasi jätkas Tartu gümnaasiumis. Õppis Tartu Ülikoolis (1820–1825) algul aasta õigusteadust ja siis edasi geoloogiat. Korporatsioon Livonia asutajaliige.

1826. aastal oli Uuralites ametis kullaleiukohtade uurimisel ja sai nende tulemuste eest 1827. aastal Tartu Ülikoolilt filosoofiakandidaadi kraadi.[1]

1828–1829 töötas Helmersen Peterburi Mäekadetikorpuses. Pärast enda täiendamist Berliini, Heidelbergi, Bonni ülikoolis ja Freibergi tehnikaülikoolis naasis Peterburi ja töötas seal Mäeinseneride Korpuses ametniku ja õppejõuna ning alates 1838. aastast professorina.[1]

Kui 1865. aastal sai Mäeinseneride Korpusest Peterburi Mäeinstituut, siis töötas Helmersen seal direktorina kuni 1872. aastani.[1]

Sai insenerivägede kindralmajori auastme. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige (1850) ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor (aastast 1882). Ta oli kuni 1883. aastani Venemaa Piibliseltsi president.

Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi (1841), uurinud Venemaa kivisöe-, rauamaagi- ja naftamaardlate geoloogiat.

Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrahne. Ta on Eesti looduskaitse üks algatajaid.

Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule Raadil.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Gregor von Helmersen oli abielus Agrafina Koschelewiga, kes oli kindral Koschelewi ning Charlotte von Helmerseni tütar. Abielust sündisid[2]:

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Gregor von Helmerseni esivanemad
Gregor von Helmersen[2]
(1803–1885)
Peter von Helmersen[3]
(1776–1860)
Otto Friedrich von Helmersen[3]
(1728–1785)
Eduard von Helmersen[3]
(1700–1732)
Johann von Helmersen[4]
Helena Margaretha von Jordan[4]
Christina Gertruta von Wulff[3] ...
...
Anna Elisabeth von Hagemeister
(1741–1815)
Karl Gustav von Hagemeister[5]
(1703–1771)
Joachim von Hagemeister[5]
(1650–1714)
Anna Katharina Wesseling[5]
Judith Luise von Helmersen[6]
(1712–1760)
Karl von Helmersen[6]
(1686–1740)
Christina Elisabeth von Meck[6]
(1681–1744)
Sophie Auguste von Sivers[3]
(1779–1863)
Karl Gerhard von Sivers[7]
(1747–1806)
Friedrich Wilhelm von Sivers[7]
(1716–1781)
Peter von Sivers[7]
(1674–1740)
Sophia Elisabeth Numers[7]
(suri 1750)
Lunetta Wilhelmine von Rehbinder[7]
(maeti 1753)
Otto Magnus von Rehbinder[7]
(suri 1768)
Sophie Helene von Essen[7]
Auguste Louise von Fischbach[7]
(1760–1829)
Karl Magnus von Fischbach[8]
(1733–1783)
Magnus Friedrich von Fischbach[8]
Dorothea Louise von Graß[8]
(suri 1767)
Charlotte Wilhelmine von der Pahlen[8]
(1734–1823)
Magnus Reinhold von der Pahlen[8]
(suri 1771)
Auguste Sophie von Rehbinder[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]