Georg Kingisepp
Georg Kingisepp (18/30. mai 1898 Kurla, Kabala vald, Viljandimaa – 19. august 1974 Tartu) oli eesti farmakoloog.
Tema haridusee algas Retla algkoolis, jätkus Rakvere õpetajate seminaris, mille lõpetas aastal 1917. Aastal 1921 saadud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lõputunnistus[1] andis õiguse astuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Arstiteaduslikke õpinguid jätkas ta Heidelbergi ülikoolis. Majanduslikud raskused sundisid teda vahepeal õpinguid katkestama ja ta töötas sel ajal Väike-Maarja ja Türi Gümnaasiumis loodusteaduslike ainete õpetajana. Ta lõpetas aastal 1927 Heidelbergi ülikooli doctor medicinae kraadiga. Ta jäi tööle Heidelbergi, praktiseerides sise- ja nahahaiguste kliinikus, lühemat aega ka lastearstina.
Aastal 1930 asus ta püsivamalt elama Tartusse, lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja asus tööle farmakoloogia instituudi assistendina. Aastatel 1934–1935 täiendas ta end Edinburghi ülikoolis. Aastal 1936 kaitses ta doktoriväitekirja, mis käsitles kehvveresuse teket ja ravi. Aastal 1937 töötas stipendiaadina Münsteri Ülikoolis Saksamaal. Aastatel 1938–1972 töötas ta farmakoloogia kateedri juhatajana. Aastal 1938 sai ta professoriks, ta oli Tartu Ülikooli esimene eestlasest farmakoloogiaprofessor[2].
Ta on uurinud peamiselt uusi ravimeid ning südameglükosiidide ja valuvaigistite toimet[3].
Isiklikku [muuda]
Tema abikaasa oli füsioloogiaprofessor Elise Käer-Kingisepp, nende poeg Henn-Peet Kingisepp on füsioloogiakateedri dotsent.
Viited [muuda]
- ↑ http://www.poltsamaa.edu.ee/?sm=107
- ↑ Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani. Viljandi muuseum 2012.
- ↑ EE 14. köide lk. 160
