Gamviki vald

Gamviki vald

norra Gamvik kommune

põhjasaami Gáŋgaviikka gielda

Gamviki valla vapp

Pindala: 1414 km²

Elanikke: 1041 (2012)

Halduskeskus: Mehamn

Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres Ida-Finnmargi ringkonnas. Tal on maapiir läänes Lebesby vallaga ja kagus Deatnu vallaga. Ta paikneb Nordkinni poolsaare idaosas (hõlmab poolsaarest 2/3) ning sellest lõunasse jäävas sektoris Ifjordfjelletini. Idas piirneb ta Tanafjordeniga. Teisel pool fjordi on Berlevågi vald ja Deatnu vald. Geograafilised koordinaadid on 71° 04′ N, 28° 15′ E.

Gamviki valda peetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks mandrivallaks.

Pindala on 1414 km², maapindala 1357,6 km². Ta on Norra valdade seas pindalalt 60. kohal.

Elanike arv 1025 (1. jaanuar 2009). 2004. aastal oli vald elanike arvult Norra valdade seas 397. kohal. Rahvastiku tihedus on 0,8 in/km².

Gamviki valla vallavalitsuse hoone Mehamnis.

Halduskeskus on Mehamn.

Vallanumber on NO-2023 (ISO 3166-2:NO).

Vald on keelekuju suhtes neutraalne.

Nimi

Oletatavasti on nime varasem kuju Gangvik. Nime esimene pool on sel juhul pärit vanapõhja sõnast gangr ('karjatee'). Teine pool vik tähendab 'laht'.

Haldusajalugu

1. jaanuaril 1864 eraldati praeguse Gamviki valla ala Lebesby vallast ning viidi üle Tana valda.

Gamviki vald eraldati Tana vallast 1. juulil 1913.

Loodus

Rannajoon

Rannad on järsud.

Gamviki valla piiril loodenurgas on Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn.

Nordkinni poolsaare ja valla lõunaosa vahele lõikub Hopsfjorden. Edela suunas lõikub Tanafjordenist maasse Langjforden. On ka palju väikseid lahti ja fjorde.

Geoloogiline ehitus

Vald paikneb Eokambriumi moondunud settekivimitel.

Pinnamood

Vald paikneb suhteliselt tasasel lavamaal, mille kõrgus merepinnast on Nordkinni poolsaarel 200...400 m ning lõuna pool 300...500 m.

Kõrgeim tipp on Duolbagáisá (673 m), mis asub valla kaguosas Tana valla piiril.

Kliima

Kliima on väga karm. Meteoroloogia seisukohast puudub suvi Gamviki ümber üldse. Suvekuu keskmine õhutemperatuur peaks olema üle 10°C. Mõõtmete järgi on kõige soojema kuu - augusti - keskmine õhutemperatuur Slettnesi tuletorni juures on 9,6°C. Nii on Gamviki vallas ainult talv, kevad ja sügis, kuigi on päikesepaistelise ja sooja ilma pikad perioodid ja päike paistab öö keskpaigas. Gulfi hoovus samuti muutub selle piirkonna kliima pehmemaks, kui oodetakse nii kaugel ekvaatorist põhja poole.

Tuule keskmine kiirus on suur.

Õhutemperatuur

Koht	Kõrgus ü.m.p.	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aasta keskm
Mehavn	10	-4,6	-4,6	-3,4	-0,9	2,7	6,8	10,0	9,5	6,8	2,5	-1,0	-3,3	1,7
Slettnes Fyr	8	-4,4	-4,5	-3,1	-0,8	2,8	6,3	9,3	9,2	6,7	2,5	-0,9	-3,2	1,7

Sademete hulk

Koht	Kõrgus ü.m.p.	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aastane
Mehavn	10	57	45	41	40	42	46	60	60	67	80	66	56	660
Slettnes Fyr	8	47	37	35	34	36	37	45	46	53	67	56	46	539

Loomad

Omgangsstauran Gamvikist kagus on tähtis veelindude pesitsusala. Gamvikist läänes on Slettnesi looduskaitseala ja linnuvaatlusjaam.

Riik ja omavalitsus

Vallavalitsus

Gamviki vallavanem on 2007. aastast Marius Nilsen (Norra Tööpartei). Eelmine vallavanem oli 2004. aastast Roger Hansen samast parteist.

Politsei

Vald kuulub Ida-Finnmargi politseiringkonna Berlevågi ja Gamviki lensmanniringkonda.

Kohus

Vald kuulub Ida-Finnmargi ringkonnakohtu alla.

Rahvastik

Elanike arvu dünaamika

Elanike arv

Gamviki valla elanike arv oli 1920ndatest 1970ndateni 1700 kandis, kuid hakkas siis kahanema. Ajavahemikus 1970–2004 kahanes see keskmiselt 1,2% aastas (maakonnas 0,1%). Kahanemise põhjuseks on sisserände vähenemine ja kalanduse kokkutõmbumine (sisserändajad asusid tööle enamasti kalanduses).

Elanike arv alates 1951. aastast antud 1. jaanuari seisuga.

Aasta	1769	1801	1815	1825	1835	1845	1855	1865	1875	1890	1900	1910	1920	1930	1946
Elanike arv	167	228	210	240	314	345	405	531	800	1012	1117	1370	1573	1663	1610
Aasta	1950	1951	1952	1953	1954	1955	1956	1957	1958	1959	1960	1961	1962	1963	1964
Elanike arv	1735	1736	1773	1742	1735	1696	1744	1743	1739	1760	1774	1762	1777	1775	1743
Aasta	1965	1966	1967	1968	1969	1970	1971	1972	1973	1974	1975	1976	1977	1978	1979
Elanike arv	1745	1710	1678	1640	1640	1650	1682	1713	1743	1769	1767	1743	1759	1752	1680
Aasta	1980	1981	1982	1983	1984	1985	1986	1987	1988	1989	1990	1991	1992	1993	1994
Elanike arv	1636	1606	1582	1569	1590	1568	1523	1479	1458	1450	1424	1398	1388	1423	1461
Aasta	1995	1996	1997	1998	1999	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009
Elanike arv	1455	1410	1326	1337	1283	1288	1269	1234	1205	1134	1114	1076	1046	1040	1025

Sooline koosseis

1. jaanuaril 2005 elas vallas 568 naissoost isikut (50,99%) ja 546 meessoost isikut (49,01%).

1. jaanuaril 2008 oli 20- kuni 39-aastaste elanike seas 100 mehe kohta 93,6 naist.

Ränne

Viimastel aastatel on väljaränne olnud suur ja sisseränne väike.

Asustus

Gamviki vallas on Mehamn, Skjånes, Langfjordnes, Nervei ja Gamvik.

Suurem osa rahvastikust (umbes 700) elab Mehamnis. Mehamni elanike arv on kasvanud, Gamviki oma kahanenud.

Üle 90% rahvastikust elab Mehamnis ja Gamvikis. Ülejäänud on ranna ääres hajali, neist suurem osa Hopsfjordeni põhjakaldal, kus on ka Skjånes.

Varem oli vallas ka teisi kalurikülasid, sealhulgas Omgang, Losvik ja Finnkongkeila, mida pärast sakslaste poolt maatasa tegemist 1944 enam üles ei ehitatud.

Majandus

Slettnesi tuletorn

Kalandus

Majanduses on põhikohal kalandus, eriti kevadine tursapüük. Peale tursa püütakse ka kiltturska. Toimub ka kalatöötlemine.

Kalapüük on sesoonse iseloomuga, mistõttu ka tööhõive on sesoonne. Ka pikemas perspektiivis on kalanduse tööjõuvajadused kõikuvad.

Kasutatakse väikseid lahtisi kaldapaate ja ka üksikuid paate, millega saab kaugemale merele minna.

Põhjapõdrad

Sisemaal on põhjapõtrade karjamaad.

Turism

Turism on elavemas.

Slettnesi tuletorni lähedal on Norra kõige põhjapoolsem laagriplats.

Transport

Lennuühendus käib lühikese rajaga Mehamni lennujaama kaudu. On olemas ka Gamviki lennuväli, mida kasutatakse häda korral. Viimane oli valla esimene lennujaam ja see rajati Røde Kors Hjelpekorpsi ja A/S Varangfly (hiljem Norving) koostöös kiirabi- ja taksolennumaandumisrajana.

Laevaliin Hurtigruten peatub iga päev mõlemas suunas Mehamnis ja Gamvikis.

Gamviki lähedal on Slettnesi tuletorn, mis on Euroopa ja väidetavalt maailma põhjapoolseim mandrituletorn.

Nordkinni poolsaarelt pääseb üle Hopseideti mööda maanteed fylkesvei 888, mid viib Ifjordi, kust pääseb maanteele riksvei 98, mis viib Lakselvist Deanušaldoni. Riksvei 894 läheb Kjøllefjordist Mehamnelvi sillani, kus ta jõuab fylkesvei 888-le.

Kohalikud maanteed viivad Gamviki ja Skjånesi.

Riksvei 894 sisaldab parvlaevaühendust Kifjord ja Kalaki vahel; talvel see puudub.

Haridus

Seisuga 1. oktoober 2004 oli vallas 4 põhikooli 153 õpilasega.

Mehamnis on keskkooli filiaalklass.

Ajalugu

Kuni Esimese maailmasõjani käis pomoorikaubandus. Kala vahetati jahu jm vastu.

19. sajandi teisel poolel tegutses Mehamnis Svend Foyni vaalapüügijaam. See lõhuti juunis 1903 Mehamni mässu käigus.

Aastal 1944 hävitasid sakslased taganedes peaaegu kogu hoonestuse.

12. märtsil 1982 kukkus Mehamni lähedal merre Widerøe lennukompanii lennuk Twin Otter. Mehamni õnnetuse asjaolud ei ole seniajani päris selged.

Kultuur

Gamvikis on Gamviki muuseum ja raamatukogu.

Vestnes on loodus- ja kultuurimälestis, kus on muu hulgas varemed, hauad ja goahtide jäänused.

Arhitektuurilist huvi pakub Gamviki kirik.

Kirik

Gamviki kogudus kuulub Gamviki kihelkonda, Varangeri praostkonda ja Põhja-Hålogalandi piiskopkonda.

Kirjandus

• Asbjørn Fossen. Nord-øst i Finnmark: liv eller død?, 2006

Välislingid

• Valla koduleht
• Statistika Keskbüroo statistilised andmed
• Elanike arv ja iive alates 1951. aastast
• 2008. aasta rahvastikuandmed
• 2008. aasta kahe viimase kuu rahvastikuandmed
• Aerofotod

Artikli kirjutamisel on kasutatud inglis-, saksa-, alamsaksa-, poola- ja norrakeelset Vikipeediat seisuga 31.3.2009.

Finnmargi vallad

Alta | Båtsfjord | Berlevåg | Deatnu (Tana) | Gamvik | Guovdageaidnu (Kautokeino) | Hammerfest | Hasvik | Kárášjohka (Karasjok) | Kvalsund | Lebesby | Loppa | Måsøy | Nordkapp | Porsanger | Sør-Varanger | Unjárga (Nesseby) | Vadsø | Vardø