Gamviki vald

Allikas: Vikipeedia
Gamviki vald

norra Gamvik kommune
põhjasaami Gáŋgaviikka gielda

Gamvik komm.svg
Gamviki valla vapp

Pindala: 1414 km²
Elanikke: 1041 (2012)
Halduskeskus: Mehamn
Gamviki valla asend Finnmargi maakonnas
Gamvik map.jpg

Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres Ida-Finnmargi ringkonnas. Tal on maapiir läänes Lebesby vallaga ja kagus Deatnu vallaga. Ta paikneb Nordkinni poolsaare idaosas (hõlmab poolsaarest 2/3) ning sellest lõunasse jäävas sektoris Ifjordfjelletini. Idas piirneb ta Tanafjordeniga. Teisel pool fjordi on Berlevågi vald ja Deatnu vald.

Gamviki valda peetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks mandrivallaks.

Pindala on 1414 km²[1], maapindala 1357,6 km²[2]. Ta on Norra valdade seas pindalalt 60. kohal.

Elanike arv 1025 (1. jaanuar 2009). 2004. aastal oli vald elanike arvult Norra valdade seas 397. kohal. Rahvastiku tihedus on 0,8 in/km²[2].

Gamviki valla vallavalitsuse hoone Mehamnis.

Halduskeskus on Mehamn.

Vallanumber on NO-2023 (ISO 3166-2:NO).

Vald on keelekuju suhtes neutraalne.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oletatavasti on nime varasem kuju Gangvik. Nime esimene pool on sel juhul pärit vanapõhja sõnast gangr ('karjatee').[1] Teine pool vik tähendab 'laht'.

Haldusajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. jaanuaril 1864 eraldati praeguse Gamviki valla ala Lebesby vallast ning viidi üle Tana valda.

Gamviki vald eraldati Tana vallast 1. juulil 1913.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rannajoon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rannad on järsud.[1]

Gamviki valla piiril loodenurgas on Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn.

Nordkinni poolsaare ja valla lõunaosa vahele lõikub Hopsfjorden. Edela suunas lõikub Tanafjordenist maasse Langjforden. On ka palju väikseid lahti ja fjorde.[1]

Geoloogiline ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vald paikneb Eokambriumi moondunud settekivimitel.[1]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vald paikneb suhteliselt tasasel lavamaal, mille kõrgus merepinnast on Nordkinni poolsaarel 200...400 m ning lõuna pool 300...500 m.[1]

Kõrgeim tipp on Duolbagáisá (673 m), mis asub valla kaguosas Tana valla piiril.[1]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliima on väga karm. Meteoroloogia seisukohast puudub suvi Gamviki ümber üldse. Suvekuu keskmine õhutemperatuur peaks olema üle 10°C. Mõõtmete järgi on kõige soojema kuu - augusti - keskmine õhutemperatuur Slettnesi tuletorni juures on 9,6°C. Nii on Gamviki vallas ainult talv, kevad ja sügis, kuigi on päikesepaistelise ja sooja ilma pikad perioodid ja päike paistab öö keskpaigas. Gulfi hoovus samuti muutub selle piirkonna kliima pehmemaks, kui oodetakse nii kaugel ekvaatorist põhja poole.

Tuule keskmine kiirus on suur.[3]

Õhutemperatuur[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Koht Kõrgus ü.m.p. Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta keskm
Mehavn 10 -4,6 -4,6 -3,4 -0,9 2,7 6,8 10,0 9,5 6,8 2,5 -1,0 -3,3 1,7
Slettnes Fyr 8 -4,4 -4,5 -3,1 -0,8 2,8 6,3 9,3 9,2 6,7 2,5 -0,9 -3,2 1,7

Sademete hulk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koht Kõrgus ü.m.p. Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aastane
Mehavn 10 57 45 41 40 42 46 60 60 67 80 66 56 660
Slettnes Fyr 8 47 37 35 34 36 37 45 46 53 67 56 46 539

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Omgangsstauran Gamvikist kagus[1] on tähtis veelindude pesitsusala. Gamvikist läänes on Slettnesi looduskaitseala ja linnuvaatlusjaam.

Riik ja omavalitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vallavalitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gamviki vallavanem on 2007. aastast Marius Nilsen (Norra Tööpartei). Eelmine vallavanem oli 2004. aastast Roger Hansen samast parteist.

Politsei[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vald kuulub Ida-Finnmargi politseiringkonna Berlevågi ja Gamviki lensmanniringkonda.[1]

Kohus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vald kuulub Ida-Finnmargi ringkonnakohtu alla.[1]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arvu dünaamika

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gamviki valla elanike arv oli 1920ndatest 1970ndateni 1700 kandis, kuid hakkas siis kahanema. Ajavahemikus 1970–2004 kahanes see keskmiselt 1,2% aastas (maakonnas 0,1%).[1] Kahanemise põhjuseks on sisserände vähenemine ja kalanduse kokkutõmbumine (sisserändajad asusid tööle enamasti kalanduses).

Elanike arv alates 1951. aastast antud 1. jaanuari seisuga.[5]

Aasta 1769 1801 1815 1825 1835 1845 1855 1865 1875 1890 1900 1910 1920 1930 1946
Elanike arv 167 228 210 240 314 345 405 531 800 1012 1117 1370 1573 1663 1610
Aasta 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964
Elanike arv 1735 1736 1773 1742 1735 1696 1744 1743 1739 1760 1774 1762 1777 1775 1743
Aasta 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979
Elanike arv 1745 1710 1678 1640 1640 1650 1682 1713 1743 1769 1767 1743 1759 1752 1680
Aasta 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994
Elanike arv 1636 1606 1582 1569 1590 1568 1523 1479 1458 1450 1424 1398 1388 1423 1461
Aasta 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Elanike arv 1455 1410 1326 1337 1283 1288 1269 1234 1205 1134 1114 1076 1046 1040 1025

Sooline koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. jaanuaril 2005 elas vallas 568 naissoost isikut (50,99%) ja 546 meessoost isikut (49,01%).

1. jaanuaril 2008 oli 20- kuni 39-aastaste elanike seas 100 mehe kohta 93,6 naist.

Ränne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimastel aastatel on väljaränne olnud suur ja sisseränne väike.

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gamviki vallas on Mehamn, Skjånes, Langfjordnes, Nervei ja Gamvik.

Suurem osa rahvastikust (umbes 700) elab Mehamnis. Mehamni elanike arv on kasvanud, Gamviki oma kahanenud.

Üle 90% rahvastikust elab Mehamnis ja Gamvikis. Ülejäänud on ranna ääres hajali, neist suurem osa Hopsfjordeni põhjakaldal, kus on ka Skjånes.

Varem oli vallas ka teisi kalurikülasid, sealhulgas Omgang, Losvik ja Finnkongkeila, mida pärast sakslaste poolt maatasa tegemist 1944 enam üles ei ehitatud.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majanduses on põhikohal kalandus, eriti kevadine tursapüük. Peale tursa püütakse ka kiltturska. Toimub ka kalatöötlemine.

Kalapüük on sesoonse iseloomuga, mistõttu ka tööhõive on sesoonne. Ka pikemas perspektiivis on kalanduse tööjõuvajadused kõikuvad.

Kasutatakse väikseid lahtisi kaldapaate ja ka üksikuid paate, millega saab kaugemale merele minna.

Põhjapõdrad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisemaal on põhjapõtrade karjamaad.

Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turism on elavemas.

Slettnesi tuletorni lähedal on Norra kõige põhjapoolsem laagriplats.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lennuühendus käib lühikese rajaga Mehamni lennujaama kaudu. On olemas ka Gamviki lennuväli, mida kasutatakse häda korral. Viimane oli valla esimene lennujaam ja see rajati Røde Kors Hjelpekorpsi ja A/S Varangfly (hiljem Norving) koostöös kiirabi- ja taksolennumaandumisrajana.

Laevaliin Hurtigruten peatub iga päev mõlemas suunas Mehamnis ja Gamvikis.

Gamviki lähedal on Slettnesi tuletorn, mis on Euroopa ja väidetavalt maailma põhjapoolseim mandrituletorn.

Nordkinni poolsaarelt pääseb üle Hopseideti mööda maanteed fylkesvei 888, mid viib Ifjordi, kust pääseb maanteele riksvei 98, mis viib Lakselvist Deanušaldoni. Riksvei 894 läheb Kjøllefjordist Mehamnelvi sillani, kus ta jõuab fylkesvei 888-le.

Kohalikud maanteed viivad Gamviki ja Skjånesi.

Riksvei 894 sisaldab parvlaevaühendust Kifjord ja Kalaki vahel; talvel see puudub.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seisuga 1. oktoober 2004 oli vallas 4 põhikooli 153 õpilasega.

Mehamnis on keskkooli filiaalklass.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni Esimese maailmasõjani käis pomoorikaubandus. Kala vahetati jahu jm vastu.

19. sajandi teisel poolel tegutses Mehamnis Svend Foyni vaalapüügijaam. See lõhuti juunis 1903 Mehamni mässu käigus.

Aastal 1944 hävitasid sakslased taganedes peaaegu kogu hoonestuse.

12. märtsil 1982 kukkus Mehamni lähedal merre Widerøe lennukompanii lennuk Twin Otter. Mehamni õnnetuse asjaolud ei ole seniajani päris selged.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gamvikis on Gamviki muuseum ja raamatukogu.

Vestnes on loodus- ja kultuurimälestis, kus on muu hulgas varemed, hauad ja goahtide jäänused.

Arhitektuurilist huvi pakub Gamviki kirik.

Kirik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gamviki kogudus kuulub Gamviki kihelkonda, Varangeri praostkonda ja Põhja-Hålogalandi piiskopkonda.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikli kirjutamisel on kasutatud inglis-, saksa-, alamsaksa-, poola- ja norrakeelset Vikipeediat seisuga 31.3.2009.

70.91666728.05