Erich Kõlar
Erich Kõlar (aastani 1936 Köhler; 18. mai 1924 Tallinn – 23. detsember 2022) oli eesti dirigent.
Ta lõpetas 1951 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Roman Matsovi dirigeerimisklassi.
Ta mängis ERSOs löökpille, oli muusikaõpetaja Tallinnas ja Tartus.
Ta oli aastatel 1951–1957 asumisel Kirovi oblastis.[1]
1957. aastast oli ta Vanemuise teatri dirigent, sealhulgas 1958–1980 ja 1981–1984 peadirigent.
Esimene ooper, mida Erich Kõlar juhatas, oli Carl Maria von Weberi "Nõidkütt". Kokku juhatas üle 70 lavastuse, nii oopereid, operette, muusikale kui ka ballette. Ta on teinud ka draamalavastustele muusikalisi kujundusi ning tõlkinud laulutekste. Kõlar taastas 1950. aastate lõpul Vanemuise sümfooniakontsertide traditsiooni.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1968 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 2002 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2007 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- 2009 Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Erich Kõlar oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Leelo Kõlar ja nende lapsed on/olid Ele Kõlar, Kaja Kõlar ja Paap Kõlar. Teine abikaasa oli Elena Poznjak-Kõlar ja nende poeg on Margo Kõlar.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Erich Kõlar riimib sõnad muusikaga. Postimees, 24. mai 1999
- Andrus Esko: Erich Kõlar: Küüditatute südamerahu jäi Eestisse. Õhtuleht, 26. mai 2001
- Dünastia. Perekond Kõlar, 1. Klassikaraadio, 7. mai 2017
- Eesti kommunismiohvrid 1940–1991