Energiabörs
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Energiabörs on süsteem energia ostmiseks ja müümiseks kasutades energia hinna kujundamiseks nõudlust ja pakkumist. Energiabörsiks Põhjamaades on Nord Pool.
Elektribörs on süsteem ("turuplats") elektri suures mahus müügiks ja ostmiseks. Elektribörsi eesmärgiks on lihtsustada ostjatel ja müüjatel lepingute sõlmimist. Elektribörsiks Põhjamaades on Nord Pool.
Elektriturg on elektri tootjate ja tarbijate vahelisi ärisuhteid hõlmav turg millega tagatakse elektri tootmise ja elektri tarbimise üldine tasakaal.
Energiaturg on energiakandjate turg, mis hõlmab kaugkütet, küttepuitu, vedelkütuseid, gaasi, elektrit jms.
Euroopa energiaturg
[muuda | muuda lähteteksti]Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile 2003/54/EÜ1 avanes alates 1. juulist 2007 Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele võimalus valida, kelle käest nad ostavad elektrit ja gaasi. Direktiiviga loodi energiaturul konkurentsitingimused, mille kohaselt jaotus- ning edastusvõrk kuulutatakse loomulikeks monopolideks, kuid energia tootjad ning tarnijad saavad tegutseda vaba konkurentsi tingimustes.
Eestile on antud direktiiviga selles osas ajapikendust kuni 1. jaanuarini 2009 ja siis peab olema avatud 35 protsenti energiaturust ja 100 protsenti turust peab olema avatud 1. jaanuaril 2013.
Eesti elektriturg
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis tegutseb elektriturul erinevad elektriettevõtjad. Avatud elektriturule üleminekuks tuleb neil valmis olla info vahetamiseks teiste turuosalistega. Selleks tuleb selgitada välja, kus teistele turuosalistele vajalik informatsioon tekkib ning kes ja kuidas ja mis kujul seda hakkab väljastama.[1] Alates septembrist 2012 on info vahetuseks turuosaliste vahel ja säilitamiseks avatud elektrituru andmeladu.[2]
2007. aasta alguses lülitati töösse Eesti ja Soome energiasüsteeme ühendav merekaabel Estlink, mis oli esimene ühendus Baltimaade ning Põhjamaade energiasüsteemide vahel. 16. november 2007 kirjutati Tallinnas alla leping Põhjamaade ning Baltimaade ühtse energiaturu loomise alustamiseks. Kokkuleppe osapoolted on Põhjamaade energiabörs Nord Pool Spot, Eesti-Soome merekaabli osanik Finestlink, Läti energiafirma Latvenergo ja Eesti Energia tütarettevõte Põhivõrk OÜ (uue nimega Elering). Projekti eesmärk on ühendada Baltimaade energiaturg Põhjamaade Nord Pooli nime kandva energiakaubanduse piirkonnaga.[3]
Elektribörs
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjamaade energiabörsil Nord Pool tehti juba 2005 aastal tehinguid 55,2 miljardi euro väärtuses. Börsil kaubeldakse füüsilise elektrienergiaga tulevikutehingute vormis. Börsil on 336 liiget, kes teevad börsil tehinguid või vahendavad sinna klientide tehinguid. Liikmete arvu järgi on enim Norra ja Rootsi ettevõtteid (vastavalt 44 ja 29 protsenti liikmete arvust), kuid on ka kaugemaid maid nagu Bermuda, Kaimanisaared ja Malta. Balti riikidest oli 2006 börsil vaid Leedust üks liige. Lisaks tehingute tegemisele ka arveldatakse börsi kaudu. Üheks tooteks börsil oli Euroopa Liidu CO2 saastekvoodid, selle toote osas oli 2006. aastal börsil 64 osalist 11 riigist. Nord Pooli osalised on elektritootjad, suurtööstused, jaotusvõrgud, elektri jaemüüjad, maaklerid ja investorid. Elektri hinda saab tehingute vormis kokku leppida ka viis aastat ette.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Infovahetus elektrituru avanemise kontekstis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
- ↑ Andmeladu on elektritarbijatele ja -müüjatele avatud, Eleringi pressiteade, 25. september 2012
- ↑ Põhjamaade energiabörs laieneb Baltikumi Postimees 20. november 2007
- ↑ Eesti Energia hakkab elektrit müüma otse börsi kaudu[alaline kõdulink] Äripäev 31.08.2006
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Põhjamaade energiabörs Nord Pool alustas ettevalmistusi laienemiseks Baltikumi Eesti Energia pressiteade 20. november 2007