Maaväline elu

Allikas: Vikipeedia

Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt. Pole teada, kas maaväline elu on olemas ja kas ta on olemas olnud.

Maavälise elu mõiste alla arvatakse erineva keerukusastmega eluvormid (näiteks bakterilaadsed organismid, inimesest arukamad olendid).

Praegu ei looda teadlased leida meie päikesesüsteemist kõrgemaid eluvorme, vaid midagi bakterite taolist. Elu või selle jälgede avastamine teistel taevakehadel oleks suure teadusliku tähtsusega.

Mineviku uskumused ja oletused maavälise elu kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mütoloogias ja religioonis ei ole tehtud selget vahet tulnukate ja jumalate vahel. Seetõttu on raske rääkida varajastest uskumustest maavälise elu kohta.

Kreeka filosoofias esines idee maailmade paljususest, eriti atomistidel, sealhulgas Epikurosel. Atomistide jumalad on füüsilise kehaga täiuslikud olendid, kes elavad maailmadevahelises ruumis ega ole huvitatud inimeste käekäigust.

Aastal 1217 esitas Pariisi piiskop Étienne Tempier väite, et Jumal oleks võinud luua rohkem kui ühe maailma, kuigi me ilmutusest teame, et see nii ei ole.

Kui tänu teleskoobi leiutamisele avastati, et Maa on vaid üks planeetidest, leiti, et ka teistel taevakehadel võib olla elu. Giordano Bruno väitis, et on lõpmata palju Päikesesüsteemi taolisi maailmu, ja nendes on ka elu.

17. sajandi alguses arutles tšehhi astronoom Antonín Maria Sírek: "Kui Jupiteril on elanikke, peavad nad olema suuremad ja ilusamad kui maalased, proportsionaalselt nende kahe kera suurusega."

Paljud 18. ja 19. sajand astronoomid, sealhulgas William Herschel, olid veendunud, et Päikesesüsteemis (ja võib-olla ka väljaspool seda) võib olla maaväline elu. Maailmade paljusesse uskusid ka näiteks Immanuel Kant ja Benjamin Franklin. Valgustusajal peeti elu võimalikuks isegi Kuul ja Päikesel.

Maavälise elu otsingud tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maavälise elu otsingud

Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel. Maavälise elu otsingud meie päikesesüsteemis ei keskendu praegu planeetidele, vaid ka nende kaaslastele, eriti Jupiteri ja Saturni kuudele Europale, Titanile, Iole ja Iapetusele. Kuigi nii NASA kui ka Euroopa Kosmoseagentuur - ESA seda eitavad on paljud uurijad leidnud Kuult, Marsilt ja oletavasti ka Saturni kuult Iapetuselt anomaalseid objekte mis võivad viidata seal minevikus tegutsenud mõistusega eluvormidele. Väidete aluseks on just samade kosmose uurimise agentuuride poolt tehtud ülesvõtted nendest taevakehadest.

NASA SETI programmi ülesanne on leida kosmosest kunstlikke signaale, mis poleks maist päritolu. Pärast nelja aastakümmet pole veel midagi leitud.

Ulme[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ulmes esineb maaväline elu kõige sagedamini humanoidide või olendite vormis mida me ei ole harjunud nägema. Televisioonis ja filmis on humanoidide kasutus olnud puhtpraktilistel kaalutlustel, näiteks filmi ja televisiooni algusaastatel igasugused elukad ei näinud varasematel aegadel piisavalt tõepärased välja ning lähima tõepärasuseni jõudmine oli keeruline ja kallis. Seega oli ja on odavam variant tulnukaks grimmeeritud näitleja, mis toetab ka teist põhjust — nimelt kasutatkse ulmet, nagu ka muinasjutte, valme jne, inimühiskonna allegooriana ühiskondlik-sotsiaalsete nähtuste kommenteerimiseks.

Maaväline elu ja ühiskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühiskonnas on lai uskumus maavälise elu kohta. Enamik usub, et maavälise elu olend on humanoid ning nad suudavad galaktilisi reise ette võtta enda lennumasinatega. Usutakse ka, et tulnukad külastavad meie planeeti.

Kunstniku nägemus greist

Humanoidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige kuulsam tulnukhumanoidi tüüp on greyd ehk hallid. Nende kasv varieerub umbes 110 cm-st 180 cm-ni. Neil puuduvad kehakarvad, nahk on halli värvi ning üldjuhul kannavad nad ka hõbeda- ja/või halli värvi kombinesooni. Nende pead on suured ja pirnikujulised. Silmade suurus varieerub, kuid need on üldiselt tunduvalt suuremad inimsilmadest ning kaetud musta valgustundliku membraaniga, mis töötab ka öise vaatlusvahendina ja kaitseb silmi muude vigastuste eest. Nina asemel on 2 auku, suu on väga väike. Kõrvad kas puuduvad või on rudimentaarsed. Oletatavasti suudavad nad mõtte teel suhelda.

UFO ehk tundmatu lendav objekt[muuda | redigeeri lähteteksti]

UFO on lühend ingliskeelsetest sõnadest Unidentified flying object (tundmatu lendav objekt). Tundmatu tähendab seda, et kui objekt on näiteks kauge tsivilisatsiooni kosmoselaevana tuvastatud, siis ta lakkab olemast UFO.

Rahvapäraselt nimetatakse UFO-sid lendavateks taldrikuteks, sest need on sageli taldrikukujulised.

Tundmatutest lendavatest objektidest on tehtud väga palju pilte ning videolõike. Enamasti on need seletatavad maiste nähtustega (peegeldus, miraaž, halo, meteoroloogiline sond, virmalised, ülehelikiirusega lennukid jms), ent kõigile juhtumitele ei ole rahuldavat selgitust leitud.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wikibooks-logo.svg
Vikiõpikutes on lisamaterjali: