Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum tegutses kuni 2016. aastani Tartus Rüütli tänav 15, Tartu vana postimaja 1. korrusel ning samas hoones Eesti Spordimuuseumiga. Eesti Rahva Muuseumi kolimisega uude hoonesse (Muuseumi tee 2, Tartu) lõpetas Postimuuseum 30.09.2016 tegevuse eraldiseisvana Rüütli tänaval.
Asutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Postimuuseum loodi Eesti postiametkonna osana 20. mail 1935. Muuseumi korraldajaks määrati Julius Bleyer. Ruumid sai Postimuuseum 29. märtsil 1938 Postivalitsuse hoones Tallinnas Kreutzwaldi 10/12 kolmandal korrusel. Muuseumi kasutada oli neli tuba kogupinnaga 42 ruutmeetrit.
1940. aastaks oli muuseum soetanud märkimisväärse margikogu – Eesti markide kollektsioon ulatus 120 000 ühikuni, Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide margid 258 riigist moodustasid umbes 190 000 ühiku suuruse kogu. Peale markide kuulus muuseumi varade hulka veel margikavandeid, mida enne Postimuuseumi loomist oli säilitatud Kunstimuuseumis, samuti postitempleid, postiasutuste silte, postkaste, dokumente, mitmesuguseid muid postitegevusega seotud esemeid tsaarivõimu ajast. Fotokogusse kuulus üle 3000 foto ja negatiivi. Postimuuseumi kogudes oli ka elekterside valdkonda kuuluvaid eksponaate, üks nendest näiteks Jaan Poska kasutada olnud telefoniaparaat Tartu rahu sõlmimise perioodist.
Keerulised ajad
[muuda | muuda lähteteksti]1940. aastal nimetati Postimuuseum nõukogulikult ümber Sidemuuseumiks. Varad jäid esialgu puutumata. Järgnenud Saksa okupatsioon ei muutnud muuseumi töös esialgu midagi, kuid 1942. aasta oktoobris tuli ruumidest välja kolida, need läksid Saksa sideteenistuse käsutusse. Muuseum leidis varjupaiga Ajaloomuuseumis Kohtu tänaval, kus Postimuuseum sai kasutada kolme ruumi. 1944. aasta märtsirünnak sundis Postimuuseumi sõjapakku Järlepa mõisasse, kuhu evakueeriti teistegi kultuuriasutuste varasid. 22. oktoobril 1944 viidi muuseumi varad tagasi Ajaloomuuseumi hoonesse. 1945. aasta suvel tuli Tallinna Leningradi A. S. Popovi nim. Side Keskmuuseumi direktor, algas diskussioon muuseumi otstarbekuse üle. Esialgu jäi Sidemuuseum püsima hilisema ENSV TA Ajaloomuuseumi haldusalas, kuid juba 15. jaanuarist 1947 muuseum suleti TA presiidiumi otsusega ja muuseumi juhataja ametikoht kaotati. 17. jaanuaril 1947 anti varad, arvult üle 310 000 üksuse, üle Ajaloomuuseumile.
Pärast Sidemuuseumi likvideerimist hakkas Leningradi A. S. Popovi nimeline Side Keskmuuseum nõudma varade üleandmist. Varade üleandmise otsuse tegi ENSV Teaduste Akadeemia 1951. aastal. Kogud anti üle täpse inventuurita kastide ja pakkide kaupa. Varad, mida keskmuuseum ei soovinud, jagati Ajaloomuuseumi, Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja ENSV Oktoobrirevolutsiooni Riikliku Keskarhiivi vahel.
J. Bleyer püüdis varade tagastamise asjus korduvalt asuda läbirääkimistesse küll Leningradi muuseumi, küll NSV Liidu Sideministeeriumiga, enamasti tulutult. 1978. aastal anti Leningradi Keskmuuseumist ENSV Sideministeeriumile üle mittetäielik komplekt Eesti Vabariigi postmarke. Pärast Eesti NSV Sideministeeriumi likvideerimist anti need hoiule Eesti Postmarki, kuni Postimuuseumi taastamiseni.
Taasloomine
[muuda | muuda lähteteksti]1994. aastal otsustas RE Eesti Post jätkata sõjaeelseid traditsioone ka muuseumi osas ning 30. septembril allkirjastas Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid käskkirja, mille alusel moodustati Tartu Postkontori struktuuris uus allüksus – Postimuuseum, ühe koosseisulise ametikohaga.
Muuseum alustas tühjalt kohalt. Esimeseks asukohaks oli üks väike ruum Tartus vana Postkontori kolmandal korrusel (Rüütli 15).
14. augustil 1995 kolis muuseum koos Tartu Postkontoriga uude postkontori hoonesse, kus muuseumi kasutada anti maja neljas korrus. Seal on hoidlad ja tööruumid, huvilistele on avatud raamatukogu, mis sisaldab heas valikus postiajaloo- ja filateeliaalast kirjandust.
1997. aastal loodi Postimuuseumi Sõprade Selts.
1. oktoobril 2001, muuseumi seitsmendal aastapäeval, avati esimene püsinäitus vastrenoveeritud Tartu vanas postimajas.
2006. aastal omandas muuseum anonüümseks jäänud eraisikult Eesti postmarkide ja postiajaloo kogu, mis sisaldas praktiliselt kõiki Eesti filateelia väljaandeid ja postiajaloo etappe. "Tegu on ühega kõige terviklikumatest ja süstematiseeritumatest Eesti postiajaloo kogudest maailmas, sisaldades hulgaliselt väga haruldasi objekte. Kogu algab vanima esemega aastast 1598 ning lõppeb 1944. aastaga," ütles Eesti Postmargi juhataja Laidar Laos.[1]
Alates 1. jaanuarist 2009 allub Eesti Postimuuseum Eesti Rahva Muuseumile ja selle nimi on Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Postimuuseum soetas ainulaadse filateeliakogu Äripäev 31.08.2006
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Julius Bleyer. Eesti Postimuuseum – Sidemuuseum. Eesti Filatelist, nr 20–21, 1977, lk 3–17.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Postimuuseumi veebileht
- Postimuuseum – Eesti Post
- "Eesti Postimuuseumi varad Peterburis" Postimees, 1. veebruar 1998
- Hugo Anka "Postimuuseum saab eritempli" Õhtuleht, 7. oktoober 1997
- Postimuuseum näitab konfiskeeritud võltskaupu Delfi 29. veebruar 2012
- Postimuuseum soetas ainulaadse filateeliakogu Äripäev 31. august 2006
- Aive Küng "Viis aastat Eesti Postimuuseumi taaselustamisest" Tuna 2000, lk 149–151