Eduard Pesur
Eduard Pesur (3. märts 1905 Pahkla Kohila vald, Hageri kihelkond Harju kreis Eestimaa kubermang – 16. jaanuar 1969) oli Eesti poliitik.
Eduard Pesur oli III, IV ja V Riigikogu liige[1].
Algselt valiti ta ETP keskkomitee liikmena Eesti Töölispartei nimekirjast III Riigikogusse (1926–1929), kuid 12. jaanuaril 1929. aastal heitis ta ETP-st välja koos Hans Martinsoni, August Sprenki, Theodor Maureriga ja ta läks üle Eesti Sotsialistlikku Töölisparteisse, mida seejärel esindas IV (1929–1932) ja V Riigikogus (1932–1937).
Eduard Pesur osales 1932. aasta 17. juulil Tapal peetud vabadussõjalaste päeva konfiktis Männikumäel vapside ja Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmade vahel[2].
Pärast Teine maailmasõda töötas Eduard Pesur Tallinna Leivakombinaadi autojuhina. 1. november 1948. aastal ta arreteeriti ja 8. jaanuaril 1949. aastal mõisteti Eesti NSV Siseministeeriumi Sõjatribunali otsusega süüdi, karistuseks 25+5. Vabanes kinnipidamiskohast Dubrovlagist 18. augustil 1956. aastal[3].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Juhatus ja liikmed". Riigikogu. Vaadatud 4. märtsil 2021.
- ↑ Pekka Erelt, Sotsid tõid Eesti poliitikasse vägivalla , ekspress.delfi.ee, 26.11.2014
- ↑ Valdur Ohmann, EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast, Tuna 1 / 2019, lk 86–94