Dinosaurused

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib roomajatest; joonisfilmi kohta vaata artiklist Dinosaurus (joonisfilm)

Dinosaurused
Fossiilide leiud: hilis-triiaskriit
(välja arvatud linnud)
Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja taamal brontosaurus, American Museum of Natural History muuseumis
Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja taamal brontosaurus, American Museum of Natural History muuseumis
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata
Klass: Roomajad Sauropsida
Alamklass: Diapsida
Infraklass: Archosauromorpha
Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria
Owen, 1842
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis.

Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka.

Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed.

Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seltsid ja alamseltsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dinosaurused jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi:

  • Sisalvaagnalised saurused
    • Teropoodid – lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Teropoodide hulka kuulus ka dinosauruste vanim esindaja, umbes meetrikõrgune kahe jalgne sisalvaagnaline kiskja Euraptor luensis, kes pärineb Argentiina Ülem-Tiirase kihtidest.
    • Sauropoodid – liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Näiteks Apaatosaurus, Diplodocus, Brachiosaurus.
  • Lindvaagnalised saurused – enamasti taimtoidulised (esines omnivoore ehk kõigetoidulisi). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Kahe- ja neljajalgsed. Ornitopoodid ehk lindvaaganalised saurused olid varustatud kaitsevahenditega, näiteks ogade, sarvede või luuplaatidega.
    • Kahejalgsed lindvaagnalised – pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba.
    • Neljajalgsed lindvaagnalised – jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused.
  1. Stegeosaurused olid 4–10 meetri pikkused ning kaalusid kuni 7 tonni. Seljal oli neil luuplaatidest või luuogadest rida.
  2. Ankülosaurused ehk kilpdikosaurused olid madalalt kasvu, vaid kogukamad neist olid umbes 7 meetrit pikad.
  3. Sarviksaurusetel olid peas sarved, luukilp. Nende pikkus oli vahemikus 3–9 meetrit ja nad kaalusid kuni 12 tonni.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]