Da Vinci kood

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib romaanist; filmi kohta vaata artiklit Da Vinci kood (film)

Da Vinci kood
Autor Dan Brown
Algpealkiri The Da Vinci Code
Tõlge Matti Piirimaa
Kaane kujundaja Tarmo Puudist
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid
Keel inglise
Žanr(id) kriminaalromaan
Kirjastaja Doubleday
Eesti kirjastaja Ersen
Avaldamisaeg 2003
Eesti avaldamisaeg 2003
Lehekülgi 511
ISBN ISBN 9985769384

"Da Vinci kood" on Dan Browni 2003. aastal ilmunud kriminaalromaan.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisu tänapäevane osa hõlmab 24 tunni jooksul toimuvaid sündmusi, peamiselt Pariisis, Londonis ja Šotimaal. Harvardi Ülikooli professor Robert Langdon ja Sophie Neveu (koodide salasõnumite analüüsile spetsialiseerunud detektiiv) aitavad lahendada Jacques Saunière'i, Pariisi Louvre'i muuseumi kuraatori kummalise mõrva saladust.

Nad avastavad, et Saunière mõrvati, sest ta oli Siioni prioraadi suurmeister. Siioni prioraat on väidetavalt salaühing, mis asutati varjamaks “tõde”, et Jeesus abiellus Maarja Magdaleenaga, valmistades teda ette juhtima kirikut peale oma surma.

Selle salateadmise kohaselt oli Maarja Magdaleena Jeesuse ristilöömise ajal temast rase ja Prantsusmaal on tänaseni säilinud nende järeltulijatest alguse saanud kuninglik suguvõsa. Reaalse karika või peekri asemel oli “Püha Graal” Maarja Magdaleena ise – “anum”, kes hoidis oma üsas Jeesuse verd, kandes tema last.

Väidetavalt on Siioni prioraat peitnud Graali reliikvia - Maarja Magdaleena luud koos arvukate dokumentidega, mis tõendavad Jeesuse otsest vereliini. See avaldatakse maailmale kui selleks on saabunud õige aeg.

Loos on vandenõusse segatud katoliku preestriordu Opus Dei (ladina keeles “Jumala töö”) liikmed, et hoida tõde varjatuna, kuna selle ilmsikstulek ei õõnestaks mitte ainult patriarhaalset katoliku kirikut, mis on naisi alla surunud, vaid lükkaks ümber kogu kristluse alused.

Teoses esitatud väiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Maailm on teinud tohutu vea, asendades maa-ema Jumal Isaga.
  • Algkristlased ei uskunud, et Jeesus Kristus oli jumalik, vaid ainult, et ta oli suur jutlustaja ja prohvet.
  • Peale Rooma keisri Constantinus Suure väidetavat pöördumist kristlusesse mõtles ta välja idee Kristuse jumalikkusest, et saavutada meeste ülemvõim ja naiste allasurumine.
  • Nikaia kirikukogu, mille Constantinus aastal 325 pKr kokku kutsus, otsustas, millised evangeeliumid peavad Uues Testamendis sisalduma.
  • See kirikukogu jättis välja hulga gnostilisi kirju Jeesuse elust, et kujutada teda jumaliku, mitte tavalise (ja sureliku) abielumehena.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]