Carl Michael Bellman

Allikas: Vikipeedia
Carl Michael Bellman

Carl Michael Bellman (17401795) oli Rootsi helilooja ja poeet.

Sai kuulsaks luuletaja ja oma laulude esitajana. Tema parimate luuletuste kogumik anti välja suhteliselt hilja. Autor saavutas tunnustuse alles 1790-ndatel aastatel ja sellest ajast saadik peetakse teda väljapaistvaks rootsi luuletajaks.

Vaadeldes teda tema eluaja, 18. sajandi, kontekstis, siis ei tundu tema saavutused kuigi efektsete ja olulistena. Teda on raske kõrvutada näiteks Mozarti ja Haydniga. Rootsis on tema looming suur uhkuseallikas. Tema laulutsükkel "Fredmans epistlar" on olnud paljudele rootsi lauljate inspiratsiooniallikaks. Laulud on peened – helilooja elas ju galantse stiili epohhil – ning nende esitamine on päris nõudlik ja pretensioonikas asi. Lihtsus ei ole kunagi väga lihtne – seda võiks väita nii Bellmani, kui ka Mozarti ja Haydni teoste puhul.

Bellmani luuletused ja laulud on sageli satiirilised, mida seostatakse teise rootsi poeedi Olof von Dalini mõjuga. Oma loomingus parodeeris Bellman kaasaegseid ordusid ja klubisid. Mitte kõik ei saanud naljadest aru ja oma paroodiate tõttu sattus ta korduvalt vanglasse.

Peamised teemad tema loomingus on seksuaalsed suhted, purjutamine ja surm (koomilisest aspektist). Samas puudutas Carl Michael Bellmani looming ka armastuse, õrnuse ja surma (tõsisemas mõttes) teemasid. Näiteks "Fjäriln Vingad" kirjeldab idüllilisi looduspilte, mütoloogilisi olendeid – see kõlab rahulikult ja õnnelikult.

Alates 1767. aastast töötas ta oma tähtsaima luuletsükli, "Fredmani epistlid", kallal . Need avaldati 1790. aastal rootsi poeedi ja dramaturgi Johan Henric Kellgreni eessõnaga. Aasta hiljem järgnes kogumik "Fredmans sånger" (Fredmani laulud). Nende laulude aluseks võttis ta tuntud meloodiad ja töötas neid ümber.

Ta suri Stockholmis 12. veebruaril 1795.[1].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Хульден, Ларс, Карл Микаэль Бельман, [перевод: Ноэми Валлениус]. Стокгольм : [Шведский институт], 1995.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus ja välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]