Carl Michael Bellman

Carl Michael Bellman

Carl Michael Bellman (1740–1795) oli Rootsi helilooja ja poeet.

Sai kuulsaks luuletaja ja oma laulude esitajana. Tema parimate luuletuste kogumik anti välja suhteliselt hilja. Autor saavutas tunnustuse alles 1790-ndatel aastatel ja sellest ajast saadik peetakse teda väljapaistvaks rootsi luuletajaks.

Vaadeldes teda tema eluaja, 18. sajandi, kontekstis, siis ei tundu tema saavutused kuigi efektsete ja olulistena. Teda on raske kõrvutada näiteks Mozarti ja Haydniga. Rootsis on tema looming suur uhkuseallikas. Tema laulutsükkel "Fredmans epistlar" on olnud paljudele rootsi lauljate inspiratsiooniallikaks. Laulud on peened – helilooja elas ju galantse stiili epohhil – ning nende esitamine on päris nõudlik ja pretensioonikas asi. Lihtsus ei ole kunagi väga lihtne – seda võiks väita nii Bellmani, kui ka Mozarti ja Haydni teoste puhul.

Bellmani luuletused ja laulud on sageli satiirilised, mida seostatakse teise rootsi poeedi Olof von Dalini mõjuga. Oma loomingus parodeeris Bellman kaasaegseid ordusid ja klubisid. Mitte kõik ei saanud naljadest aru ja oma paroodiate tõttu sattus ta korduvalt vanglasse.

Peamised teemad tema loomingus on seksuaalsed suhted, purjutamine ja surm (koomilisest aspektist). Samas puudutas Carl Michael Bellmani looming ka armastuse, õrnuse ja surma (tõsisemas mõttes) teemasid. Näiteks "Fjäriln Vingad" kirjeldab idüllilisi looduspilte, mütoloogilisi olendeid – see kõlab rahulikult ja õnnelikult.

Alates 1767. aastast töötas ta oma tähtsaima luuletsükli, "Fredmani epistlid", kallal . Need avaldati 1790. aastal rootsi poeedi ja dramaturgi Johan Henric Kellgreni eessõnaga. Aasta hiljem järgnes kogumik "Fredmans sånger" (Fredmani laulud). Nende laulude aluseks võttis ta tuntud meloodiad ja töötas neid ümber.

Ta suri Stockholmis 12. veebruaril 1795..

Teosed eesti keeles

• "Fredmani epistlid & laulud". Rootsi keelest tõlkinud Mati Sirkel ja Ott Arder, saatesõna Mati Sirkel; kujundanud Kersti Tormis. Kunst, Tallinn 1993, 136 lk; ISBN 589920034X

Kirjandus ja välislingid

• Gustav Suits, "Carl Michael Bellman. 18. sajandi Stockholmi luuletaja" – Eesti Looming III, Stockholm 1945, lk 93–104; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; uustrükk G. Suitsu artiklite kogumikus "Vabaduse väraval", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 381–400; ISBN 998577048X
• Inkari Lindve, "Kõrtsilauliku rahusadam" – Eesti Naine 2001 november, lk 45–46