Bruno Vesterberg

Bruno Vesterberg (24. juuni 1928 Tallinn – 16. jaanuar 1995) oli eesti tarbekunstnik ja kunstipedagoog.

Elulugu

Bruno Vesterberg sündis Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1944 Nõmme algkoolis ja 1944–1947 Tallinna 10. Keskkoolis. Töötas seejärel lukksepana Tallinna mõõteriistade tehases Helios (1948–1949) ja Tallinna Kontroll-Mõõduriistade Tehases (1949–1950). Detsembrist 1950 kuni oktoobrini 1952 oli ta ajateenijana Nõukogude armees Eesti Laskurkorpuse nooremleitnantide kursusel Tallinnas, edasi kaadrisõjaväelane Tallinnas, Jõhvis ja aastatel 1954–1958 Viljandis. Augustis 1958 demobiliseeriti. Seejärel töötas ta Tallinnas Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis instruktori ja laborandina. Aastatel 1960–1966 oli ta statsionaarne üliõpilane samas õppeasutuses metallehistöö erialal, lõpetas kooli kiitusega. Aastatel 1966–1994 oli ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (alates 1989. aastast ümbernimetatud Tallinna Kunstiülikoolis) korraline õppejõud, õpetades joonistamist ja kompositsiooni põhiliselt tööstuskunsti- ja arhitektuuriüliõpilastele. Aastatel 1965–1970 töötas ta kohakaasluse alusel tehase Estoplast eksperimentaaltsehhis konstruktorina.

Bruno Vesterberg suri 16. jaanuaril 1995 ja ta maeti 21. jaanuaril 1995 Rahumäe kalmistule.

Looming

Vesterberg oli viljakas metallikunstnik, kelle loomingu hulgas on ka ehteid ja rinnamärke, kuid eriti palju seinaplaate (kohrutus, emailmaal), millega ta esines ülevaatenäitustel Tallinnas ja Tartus ja mitmel isikunäitusel Tallinnas. Tema tehases Estoplast disainitud üle pooleteisesajast valgustist püsis aastakümneid masstootmises vähemalt tosinkond, neist tuntuim 1965. aastal kavandatud suveniirlamp Vana Toomas. Vesterberg viljeles ka akvarellmaali. Suurem osa tema töödest on sugulaste-sõprade valduses või (kunstniku elu lõpuaastail) Tallinna kunstikaupluste kaudu müüduna tundmatuid kodusid kaunistamas. Pärast surma ateljeest leitud ligi 160 akvarellmaalist (Eesti maastikud ja linnavaated) korraldati juulis 2000 valiknäitus Tartus.