Biržuvėnai mõis

Biržuvėnai mõisa peahoone.

Biržuvėnai mõis (leedu keeles Biržuvėnų dvaras) on endine mõis Leedus Telšiai rajoonis Luokė vallas Biržuvėnai külas. Mõisakompleks asub Virvytė jõe kaldal.

Biržuvėnai mõisa on esmamainitud XIV sajandil. Algul oli tegemist riigimõisaga, mis aga peagi eravaldusse läks. Esimene eraomanik oli Jonas Sebastijonas Kenstartas. Aastast 1637 sai omanikuks Aleksandras Vaina, Vainadelt läks mõis aastal 1670 Gorskite valdusse. Selle suguvõsa valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1940.

Mõisakompleksi hoonetest vanimad pärinevad XVIII sajandist, aga hooneid lisandus sinna veel XX sajandini. Vanim osa on vesiveski Virvytė jõel.

Mõisa puidust barokkstiilis peahoonele lisati XIX sajandil veel puidust tiibhoone. Maja läks pärast võõrandamist kohaliku sovhoosi kasutusse. Seal töötasid algkool, kohalik kultuurimaja ja raamatukogu. Aastal 1990 muudeti hoone kohaliku raamatukoguhoidja eestvedamisel etnograafiamuuseumiks, kus oli aastaks 2004 hoiul üle 1500 eksponaadi.

Aastal 2004 süttis hoone põlema. Pärast tulekahju avastati hoonest Gorskite suguvõsa seni peidus olnud arhiiv dokumentidega XVI–XIX sajandist, samuti perekonnaalbumid. Aastal 2005 andsid Gorskite suguvõsa pärijad teada veel teisest peidikust vanas mõisahoones, kust leiti ligi 300 hinnalist portselankaussi.

Põlenud hoone ehitati aastal 2011 uuesti üles. Lisaks sellele renoveeriti ka mitmed kõrvalhooned.

Ahjukivi Gorskite vapiga

Peahoonet ümbritseb park. See rajati XVIII sajandil, aga aastal 1907 uuendati seda A. Zalecki projekti kohaselt. Pargi keskosa on regulaarse planeeringuga, ülejäänud osa on aga maastikupark. Parki liigendavad tiigid, üks neist on veskitiik. Peahoone juures asub üks skulptuur. Valdavalt kasvavad seal kohalikud liigid, võõrliikidest kasvavad seal euroopa lehis, põldvaher, harilik elupuu. Peahoone juurest viib tiigi äärde pärnaallee.

Mõisakompleksi võib jagada viieks tsooniks. Esimese moodustavad esindushooned (peahoone juures), teise kaubandushooned, kolmanda tootmishooned ja neljas on teenijate elutsoon. Viienda osa moodustab tööstustsoon endise vesiveski juures. Esindushoonete hulka kuuluvad lisaks peahoonele veel kontor ja jääkelder, samuti veidi eemal seisvad tall ja tõllakuur. Peahoonest veidi eemal jõe kaldal paikneb saun. Teenijate elutsoon koosneb neljast majast, see asub Virvytė jõe teisel kaldal. Teenijate majade juures paikneb ka mõisa sepikoda. Kaubandus- ja tootmishooned asuvad peahoonest idas, nende hulka kuuluvad sigala, õunaait, ait, ladu, kaks küüni.

Biržuvėnai mõisa insenerimaja

.

Aastal 1909 valmis endise vesiveski asemele uus hoone, kus pandi tööle saekaater ja kartongivabrik. Selle kõrval asub puidust insenerimaja. Kartongivabrik tegutses mõisas aastani 1938, pärast seda jäi tegutsema vaid saekaater.

Ülejäänud mõisakompleksist veidi eemal asub Gorskite suguvõsa rahula koos kabeliga. Eraldi maatükil seisab pühamu (koplytstulpis).

Mõisakompleksi territooriumile jääb ka Esimeses maailmasõjas Biržuvėnai all langenud Saksa sõdurite kalmistu.

Välislingid

• Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; fotod (leedu keeles)
• Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; asendiplaan (leedu keeles)
• Biržuvėnai mõisa koduleht (leedu keeles)
• Biržuvėnai mõis Tverai regionaalpargi kodulehel (leedu keeles)