Baltrum

Baltrum
Pindala	6,5 km² (2017)
Elanikke	599 (31.12.2022)
Koordinaadid	53° 44′ N, 7° 22′ E
	Valla asend Aurichi kreisis

Baltrum on barjäärsaar Saksamaal Ida-Friisimaa rannikul.

See paikneb seitsme asustatud Ida-Friisi saare ahelikus. Baltrum on selles saarestikus väikseim saar nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Saare pindala on 6,5 km² ning 31. detsembril 2015 elas seal 610 inimest.

Saar paikneb Ida-Friisi saarte keskosas. Väin Wichter Ee läänes eraldab Baltrumit Norderneyst ja väin Accumer Ee idas eraldab selle Langeoogist. Saarel on kaks küla – Ostdorf (Idaküla) ja Westdorf (Lääneküla) – kuigi nad on põhiliselt ühte sulanud. Baltrumi praam väljub väikesest sadamast Neßmersieli küla lähedal (Dornumi vallas), millel on ühendus Nordeni rongijaamaga. Saarel on parvlaevaterminal ja väike lennurada.

Saar on umbes 5 km pikk ja 1,5 km lai. Suvekuudel paisub rahvaarv turismi tõttu umbes 3500-ni. Turistid (peamiselt Ruhri piirkonnast Nordrhein-Westfalenis) reisivad Baltrumile nautima Alam-Saksi padumere rahvusparki, randa ja atraktsioone nagu mereveega täidetud siseujula või miniatuurne golfiväljak. Saare kõrgeim punkt on keskne rannaluide Aussichtsdüne vaateplatvormiga tipus ja on 19,3 m üle merepinna.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nime Baltrum päritolu pole päris selge. 1398. aastal on saart esmamainitud läänistamisdokumendis kui Balteringe, mis tähendab vanafriisi keeles kas "karjamaad" või "Balteri poegade või järglaste [paika]". Teine oletus on, et nimi tuleb muinaspõhja jumal Baldrist – Odini ja Friggi pojast. Viimasel ajal on tekkinud irooniline versioon, et saarele ringi peale tegemisel jõuab bald 'rum (peagi), kuna saar on väike, ei võta ümber Baltrumi jalutamine kaua aega. Siiski on ümbermõõt ligikaudu 15 km.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafid Strabon ja Plinius Vanem annavad aimu, et saar oli olemas 1. sajandist eKr ja pKr. Ida-Friisimaa pealike ajastul, aastatel 1350–1464 kuulusid Ida-Friisi saared mõjuvõimsale Tom Brok perekonnale. Baltrumit on dokumendis esmamainitud 1398. aastal, kui Widzel Tom Brok loovutas Balteringe (teiste saarte kõrval) Baieri hertsog Albrecht I-le ja sai need tagasi läänina.

17. sajandil oli Baltrum pikliku kujuga, sarnaselt barjäärsaarte Norderney ja Juisti praegusele kujule. Sajandite jooksul kaotas Baltrum tuule- ja mereolude tõttu suure hulga maad läänerannikul, mida idaranniku laienemine ei suutnud kompenseerida. Aastatel 1650–1960 liikus saar oma läänerannikuga umbes 5 km itta, samas idarannik liikus vaid 1,5 km itta. Komisjoni ringreis aastast 1650 teatab, et 14 selle aja saareelanikku olid mere poolt ohustatud. 1737. aastal oli seal küla koos kirikuga, mis tuli nihkuvate liivaluidete mudastumise tõttu 1800. aastal maha jätta. Uus küla, Lääneküla, asutati umbes 800 m praegusest läänerannikust läänes (tänapäeva leetseljaku Othelloplate kandis, Baltrumi ja Norderney vahel) ja idas oli Idaküla. 1825. aasta tormilainetus purustas saare mitmeks tükiks ja see muutus enamasti elamiskõlbmatuks, millele järgnes Lääneküla mahajätmine.

1870. aastast alates kaitsti saart mere jõu eest buunidega, puitpalissaadidega ja kaldakindlustistega. Veelgi enam, tammid kaitsevad hoonestatud ala üleujutuste eest.

Saarel ei ole ametlikke tänavanimesid, kuid on majanumbrid. 2009. aastal oli majadele antud umbes 300 numbrit. Nummerdus põhineb kasvavalt majade ehitamise ajal. Nii et numbrid näitavad saare hoonete mõningast ajalugu. Siiski ei muutu numbrid, kui ehitis asendatakse uuema konstruktsiooniga.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Baltrumist sai mereäärne kuurort 1876. aastal, kasvas turism väga aeglaselt. 1966. aastast on Baltrum Saksamaa poolt heaks kiidetud mereäärne tervisekeskus. Kaks hotelli avati 19. sajandi lõpus, Hotel Küper 1892. aastal ja Hotel zur Post 1895. aastal. Enne Teise maailmasõja puhkemist külastas Baltrumit igal aastal 5000–6000 inimest. 1960. aastal oli juba ligi 17 000 turisti ja alates 1970. aastatest puhkab igal aastal tipphooajal üle 30 000 inimese. Ligikaudu 500 asuka kõrval elab tipphooajal saarel pidevalt umbes 3000 külalist, kurnates kahe väikese küla vastuvõtuvõimet.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Saare vana kirik – 1826. aastal ehitati kirik luterliku kirikuna, hiljem kasutas seda katoliku kirik, seejärel surnukuur. Tänapäeval kasutatakse seda vaid abiellumistseremooniateks, ristimiseks ja kultuuriüritusteks.
Saare suur luteri kirik – see kirik ehitati aastatel 1929–1930. Mõlemad löövid lisati 1959. aastal, torn püstitati aastatel 1964–65.
Püha Nikolause kirik – katoliku kiriku vundamendile pandi alus nigulapäeval 1956. aastal ja kirik pühitseti taevaminemispühal 1957. aastal. Kirikul on suletud hoone talvel kasutamiseks (talvekirik) ja õlgkatusega hoone suvel kasutamiseks (suvekirik). Talvekirikus on kohti 50 inimesele ja suvekirikus 300 inimesele. Kiriku ehitaja oli arhitekt Heinrich Feldwisch-Drentrup Osnabrückist, klaasvitraažid lõi Margarete Franke.
Ajalooline kaitsepalissaad – kaitsepalissaad (saksa: Historisches Pfahlschutzwerk) paikneb edelarannikul. See paigaldati 1880. aastatel ja uuendati aastatel 1930–31. Tänapäeval on see vaid lõik algsest palissaadist väikese lahe ja lääneotsa vahel. See on kultuuripärandi kaitse all ja tänu ulatuslikele taastamistöödele 2008. aastal lääne pool remonditud.
Kohaliku ajaloo muuseum vanas tollihoones – muuseum avati vanas tollihoones Baltrumi kohaliku ajaloo ühingu poolt 24. mail 2007. Näitus katab kohaliku ja loodusajaloo.
Rahvuspargi muuseum – asutati 1987. aastal laevafirma Baltrum Linie endises kuuris ja keskendub loodetele.

Saare vana kirik
Vana kiriku sisevaade
Saare suur luteri kirik
Püha Nikolause kirik
Kohaliku ajaloo muuseum vanas tollihoones
Ajalooline palissaad kaitseks
Endine kool
Baltrumi Lääneküla süda

Liiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Baltrum on täielikult autovaba saar, mistahes liiki mootorsõidukite liiklemiskeelu tõttu. Ainsateks eranditeks on vabatahtlike tuletõrjujate sõidukid, kiirabiautod, mõned rataslaadurid ja mõned masinad, mida on vaja ranniku kaitseks. Aastatel 1949–1985 oli siin väike üherajaline Inselbahn Baltrum (Baltrumi saare raudtee), mis oli elektriseerimata kitsarööpmeline raudtee pagasi ja lasti veoks. Kuna elanikud ei salli jalgrattaid, ei ole Baltrumil jalgrataste jagamise süsteemi ja turistidel palutakse omi rattaid saarele mitte tuua. Reisijate- ja kaubavedu toimub hobuveokitega. Pagasit veetakse kahe- või neljarattaliste kärudega või samuti hobuveokitega.

Baltrumil ei ole tänavanimesid ja postiaadressid on seotud piirkondade arengu kronoloogiaga, mis tähendab, et nummerdus on geograafiliselt sõltumatu.

Baltrumil on otsingu- ja päästejaam, mida opereerib Saksa mereotsimis- ja päästeteenistus.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Parvlaevateenused[muuda | muuda lähteteksti]

Baltrumis on loodetest sõltumatu sadam 1928. aastal asutatud laevafirma Baltrum Line parvlaevadele, mis tulevad Neßmersielist. Reis kestab umbes 30 minutit ja sõltuvalt hooajast ja turismihooajast lahkub üks parvlaev päevas korra kuni neli korda kummaski suunas. Pagas pannakse konteinerisse ja veetakse puhkajatega samal parvlaeval. Reisi tähtsamad hetked on hülged leetseljakutel Norderney ees, mida parvlaev läbib. Laevafirma korraldab bussiühendust Nordeni rongijaamaga Alam-Saksimaal. 2006. aastani teostati kaubavedu parvlaevaga Baltrum II Norddeichi sadama kaudu Alam-Saksimaal, kuid sealt alates toimub Neßmersieli sadama kaudu. Neßmersieli sadam alustas 1970. aastal ja seda laiendati 35 m pika kaubakaiga aprillist augustini 2008 kaubavedude ümberpaigutamise tõttu.