Juist
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2018) |
| Juist | |
|---|---|
|
| |
  | |
| Pindala |
16,4 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
1552 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 53° 41′ N, 7° 0′ E |
 Valla asend Aurichi kreisis | |
Juist on saar ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.
Saar on üks seitsmest asustatud Ida-Friisi saarest Alam-Saksi Wattenmeeri servas, Põhjamere lõunakaldal. Vald paikneb Borkumi saare (läänes), Memmerti saare (edelas) ja Norderney saare (idas) vahel. Saar on 17 km pikk ja 500 m kuni 1 km lai, olenevalt loodetest. Saarel on kaks küla: Juist ja Loog. Saart eraldab Nordeneyst Norderneyer Seegatt. Saare pindala on 16,43 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1596 inimest.
Juisti kõrgeimad ehitised, mida Põhjamerelt näha saab, on veetorn ja vana hotell. Saarel on tuletorn, kuid see ei ole kasutuses. Saare lääneotsas on Billreef, suur leetseljak, kus linnud, nagu soorüdid, plüüd ja suurrüdid rände ajal puhkavad. Saare lääneosas on rand ja luited mere poolt uuristatud. Luiteserv liigub igal talvel umbes 5 m lõunasse. Saare lääneosas on Hammersee, mageveeline järv.
Transport[muuda | muuda lähteteksti]
Juistile jõuab lennuki või parvlaevaga. FLN Frisia Luftverkehr opereerib lennukitega Nordeni ja Juisti vahel. Enamik mootorsõidukeid on saarel keelatud, ainult tuletõrjejaoskonnal, Saksa Punasel Ristil ja arstidel on lubatud neid kasutada. Saare vedukid vajavad eriluba, samas kui enamik muud transporti tehakse jalgratta või hobuveokiga. Reutersi uudisteagentuur teatas 24. septembril 2014, et mehitamata "pakikopter" hakkab DHL-iga tarnima saarele kiireloomulisi ravimeid ja tarvikuid. See on esimene kord, kui mehitamata õhusõidukil on luba Euroopas kaupu tarnida ja esimene kord, kui ravimite tarnimiseks kogu maailmas on kasutatud automaatset drooni. Lend kõrgusel 50 m ja kiirusega kuni 18 m/s on automatiseeritud, kuid seda jälgitakse Norddeichis.
<gallery> JuisterVerkehrsrecht.jpg|Juisti reeglid teedel: sissepääs keelatud, välja arvatud jalgrattad ja hobuveokid, mis liiguvad jalakäija kiirusel Juister Strand.jpg|Juisti rand talvel <gallery>
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Turism on Juisti majanduse peamine sissetulekuallikas. Peaaegu kõiki saare ehitisi iseloomustavad külalistetoad, saarel on ka mitu hotelli ja noorte hostel. Juisti ja Hiddensee (Läänemeres) vahel on saarte partnerlus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
17. ja 18. sajandil oli Juist mitme tormilaine poolt kaheks osaks lõigatud (vaata Püha Peetruse üleujutus). 1770. aasta paiku hakkasid inimesed lõunaküljel 2 km laiust lõhet luitetammiga sulgema. Hiljemalt 1928. aastal oli põhjapoolne külg parandatud. Selleks ajaks oli Hammersee järve vesi muutunud mereveest mageveeks.
9. septembril 2001 hääletasid Juisti kodanikud esimest korda otse omale vallavanemat.
Tuntud inimesed[muuda | muuda lähteteksti]
- Martin Luserke (1880–1968) rajas Juistis 1924. aastal Stiftung Schule am Meer ja 1925. aastal Schule am Meer.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.
