Bad Radkersburg

Bad Radkersburg
	[ ˈbaːt ˈʁatkɐsbʊʁk ]
saksa	Bad Radkersburg
sloveeni	Radgona
arh. ungari	Regede
	Bad Radkersburgi vapp
Pindala	2,2 km²
Elanikke	3156 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 41′ N, 15° 59′ E
	Asend Kagu-Steiermargi ringkonnas

Bad Radkersburg on kuurortlinn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Kagu-Steiermargi ringkonnas.

Lõunas külgneb linn Sloveeniaga Muri jõe ääres. Teisel pool jõge asub selle kaksiklinn Gornja Radgona (Oberradkersburg) Sloveenia Steiermargi piirkonnas. Bad Radkersburg on kuurortlinn, kus on 80 °C kuumaveeallikas. See ja pikim päikesepaiste kestus Austrias teeb sellest atraktiivse turismipaiga, kus peatub aastas üle 100 000 inimese.

Steiermargi haldusreformi käigus ühines linn 1. jaanuaril 2015 naabervalla Radkersburg Umgebungiga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ei ole teada, millal Radkersburg esmaasustati või kus asus esimene asula, mida on mainitud 1182. aasta ürikus. Samuti pole teada, millal see vürsti territoriaalse võimu alla sattus. Tõenäoliselt ei kuulunud Radkersburg algselt Steiermargi hertsogitele, vaid võib-olla Radgeri-nimelisele aristokraadile, kellele selle oli kinkinud Saksa kuningas.

Turg on dokumenteeritud 1265./67. aasta urbaariumis, mis anti välja Böömi kuninga Otakar II ajal, kes valitses Steiermargis aastatel 1261–1278, kuid kaasaegsed uuringud viitavad sellele, et praeguse linna rajas Habsburgist Saksa kuningas ja Steiermargi hertsog Albrecht I 13. sajandi lõpus. Tänapäeva linna ilme põhineb ilmselt täpsel plaanil, ümbritsetud tornidega müüriga. Radkerburgi on linnana esmamainitud 1299. aastal.

Asudes Ungari kuningriigi piiri lähedal, mõjutas seda 15. sajandi lõpul toimunud kuningas Mátyás I ja keiser Friedrich III vaheline relvakonflikt. Osmanite-Habsburgide sõdade ajal rajati vastavalt Itaalia arhitekti Domenico dell'Allio kavandatud plaanidele ulatuslikud kindlustused. Radkersburg ülendati 1582. aasta Augsburgi Riigipäeva otsusega keiserlikuks kindluseks.

19. sajandi keelekonflikti käigus tekkisid segaasustusega alal Muri jõe ääres valdavalt saksakeelsete linnakodanike ja sloveenikeelsete talupoegade vahel rahvuslikud võitlused. Austria-Ungari armee garnisonilinn Esimeses maailmasõjas, 1. detsembril 1918 okupeerisid selle äsjatekkinud Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi (Jugoslaavia) väed. Johann Mickli juhitud relvastatud mäss okupatsioonivägede vastu linna ühendamiseks Saksa-Austriaga ebaõnnestus. Sellegipoolest läks 1919. aasta Saint-Germaini rahulepingu resolutsiooniga Murist põhja pool asuv ala esimesele Austria vabariigile, samas kui Oberradkersburg (Gornja Radgona) ja lõunakaldal asuv Apače vald (Abstall) said Jugoslaavia riigi osaks.

Rahvuslikud konfliktid kestsid mõlemal pool piiri. Teises maailmasõjas tervitasid paljud saksa vähemuse liikmed Wehrmachti sissetungi Jugoslaaviasse 1941. aastal ja ühinesid Saksa lahinguüksustega, samas kui suur osa Radkersburgist relvakonflikti tõttu laastati. Pärast sõda saadeti suurem osa Murist lõuna pool alles jäänud saksakeelsest elanikkonnast sunniviisiliselt välja.

Radkersburgi sild üle Muri taasavati 12. oktoobril 1969, mis viis Austria ja Jugoslaavia esmase lähenemiseni. 1975. aastal saavutas linn spaa staatuse, 1978. aastal tehti kättesaadavaks veel üks kuumaveeallikas, millele järgnes peagi supluskoha laiendus. Alates Sloveenia ühinemisest Schengeni viisaruumiga 2007. aastal on piirikontroll Radkersburgi ja Gornja Radgona vahel kaotatud.