Bárðarbunga

Bárðarbunga on Islandil Vatnajökulli liustiku all asuv kihtvulkaan. Tänu oma kõrgusele 2009 meetrit üle merepinna on tegemist Hvannadalshnjúkuri järel kõrguselt teise Islandi mäega. Bárðarbunga on osa suurimast vulkaanilisest süsteemist, mille pikkuseks peetakse ligi 200 km ning laiuseks kuni 25 km.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Bárðarbunga on liustikualune kihtvulkaan, mille kraater on ligikaudu 70 ruutkilomeetrit suur, kuni 10 km lai ja umbes 700 m sügavune. Vulkaan on kaetud jääga, mis varjab liustikuga täidetud kraatri.^[1]

Kõrvalise asukoha ja harvade pursete tõttu oli vulkaan varem vähetuntud.

Hiljutised uuringud on näidanud, et mitu tefra kihti, mida varem peeti teistest vulkaanidest pärinevateks, pärinevad ikkagi Bárðarbunga vulkaanist.^[viide?]

Vulkaani jätkuvat aktiivsust kinnitab pidev seismiline aktiivsus mitme viimase aasta jooksul.

Varasemad pursked[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi ajaloo on vulkaani suured pursked toimunud iga 250–600 aasta järel: teada on pursked aastatest 870, 1480 ning hulk purskeid aastatest 1701–1864. Umbes 8500 aastat vana Þjórsá laava on maakera suurim holotseeniaegne laavavool: laavavoolu kogumaht on 21–30 kuupkilomeetrit ja see katab ligikaudu 950 ruutkilomeetri suuruse ala. Bárðarbunga suurima purske vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks oli 6 ning viimase 10 000 aasta jooksul on toimunud palju väiksema suurusega purskeid.^[1]

Aktiivsus 21. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta septembris leidis Bárðarbunga lähistel aset sari maavärinaid ning 26. septembril registreeriti kokku üle 30 maavärina, millest suurimate magnituud oli 3,5 ja 3,7.

2014. aasta augustis leidis aset järjekordne maavärinate seeria ning 16. ja 17. augustil loendati vähemalt 1155 maavärinat, millest suurim oli magnituudiga 4,5.^[2]^[3]^[4] Mõni päev hiljem evakueeriti vulkaani ümbritsevatelt aladelt rohkem kui 300 inimest.^[5] 29. augustil, varsti pärast keskööd, hakkas vulkaan purskama ja õhuruum vulkaani kohal suleti.^[6]