Tefra

Allikas: Vikipeedia
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt.

Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.

Tefra on kokkuvõttev termin, millega tähistatakse materjali, mis on plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud ja läbi õhu maapinnale sadanud. Tefra ei ole kompaktne kivim, vaid pude sete. Ignimbriit, rüoliit, obsidiaan, tuff jne ei kuulu tefra hulka. Siiski ei tule sellest aru saada nii, et tefra ei võiks kivimiliselt neist koosneda. Vastupidi, pimsist tefra tihti koosnebki. Täpselt samamoodi koosneb ka liiv peamiselt kvartsist, mida leidub ka kivimite koostises, kuid liiva ennast ei peeta pudeduse tõttu kivimiks, vaid setteks. Tuff on litifitseerunud tefra.

Tefra koostisosad võivad olla mitmesuguse suuruse ja kujuga. Suuruse alusel eristatakse vulkaanilist tuhka (terade läbimõõt kuni 2 mm), lapille (2...64 mm) ja vulkaanilisi pomme ning plokke (üle 64 mm). Tefra võib vulkaanist väljudes levida väga laialdasele alale, ülipeened osakesed võivad rännata atmosfääri ülakihtides ka üle maailma.

Et tefrakihid on laialdase levikuga, on nad heaks reeperiks stratigraafilisel korreleerimisel. See on pannud aluse teadusharule nimega tefrakronoloogia.

Tefral võib olla märkimisväärne mõju keskkonnale. Näiteks 1783. aasta Laki vulkaani purske keskkonnamõjud põhjustasid Islandil ulatusliku katastroofi, sest hukkus veerand saare elanikkonnast. Pärast Tambora ja Krakatau vulkaanipurskeid täheldati aga paari aasta jooksul kogu maailmas kliima järsku jahenemist.