Avaliku ja erasektori koostöö

Allikas: Vikipeedia
Kiirteede rajamine ning hooldamine on üheks levinumaiks näiteks avaliku ja erasektori koostööst

Avaliku ja erasektori koostöö ehk AE-koostöö puhul on tegemist avaliku ja erasektori koostööprojektiga (Public Private Partnership, PPP) ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel, osutades avalikku teenust või teostades projekti.

Olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

AE-koostöö kaudu osaleb erasektor traditsioonilistes avaliku sektori valdkondades ning AE-koostöö väljundiks on peamiselt strateegiliste valdkondade (nt transport, tervishoid jne.) arendused, kus teostaja (erasektor) korraldab tavaliselt rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale (avalikule sektorile) tagasi.[1]

AE-koostöö näol on tavaliselt tegu pikaajalise lepinguga era- ning avaliku sektori vahel, millega eraettevõtte osutab avalikku teenust või teostab projekti, mis eeldab märkimisväärset rahalist ning teostamise riski. Mõnedel AE-koostöö juhtudel kannavad teenuse kasutamise kulud üksnes teenuse tarbijad ning mitte maksumaksjad (näiteks taristu kasutamisega kaasneva tasu puhul). Teistel juhtudel, täpsemalt erasektori finantsalgatuse puhul, tehakse kapitali investeering erasektori poolt, millega osutatakse kokkulepitud teenust ning teenuse osutamise kulud katab kas osaliselt või täielikult riik (näiteks tasu koolihoone kasutuseshoidmise eest). Projektide jaoks, mille eesmärgiks on luua ühiskondlike hüvesid nagu näiteks infrastruktuuri rajamine, võib valitsus pakkuda investoritele investeerimistoetust, maksusoodustusi teenitud tulu pealt või andes neile tähtajaliselt tagatud aastatulu, et muuta projekt erainvestoritele atraktiivsemaks.

PPP puhul saab erapartner makseid vaid juhul, kui kokkulepitud objekt on lepingukohaselt kasutamisvalmis. See on oluline erinevus traditsioonilise hankega, kus avalik sektor maksab reeglina kogu hinna ehitustöö käigus ja lõpetamisel.[2]

Tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolm peamist põhjust, mis motiveerib valitsusi koostööle erasektoriga:[3]

  1. kaasata erakapitali investeeringuid (sageli selleks, et täiendada riiklike vahendeid või vabastada seda muuks otstarbeks)
  2. suurendada efektiivsust kasutades olemasolevaid ressursse tõhusamalt
  3. reformida sektoreid tänu rollide, toetuste ning vastutuse ümberjaotamisega

AE-koostöö pooldajad toovad esile, et erafinantseeringuta jääksid paljud haiglad ning koolid ehitamata, sest riigil pole lihtsalt piisavalt ressursse. Nad väidavad ka, et koostöö avaliku sektori ja ettevõtjate vahel tõstab avalike teenuste kvaliteeti.[4]

Viimase kahe aastakümne jooksul sõlmiti Euroopa Liidus rohkem kui 1400 AE-koostöö tehingut, mille hinnanguline kapitaliväärtus on 260 miljardit eurot.[5] 2008. aastal alanud finantskriis vähendas AE-koostöö tehingute arvu ligi 40%.[6] See on tõstnud olulist survet valitsustele, kes on harjunud toetuma partnerluslepingutele ettevõtjatega kui tähtsatele vahendile, mis aitab rajada pikaajalisi infrastruktuuriprojekte ning osutada nendega seotud teenuseid.[7] See toimus täpselt sellisel ajal, kui investeeringuid avaliku sektori infrastruktuuri peeti tähtsaks vahendiks, et säilitada majandustegevus aktiivsena kriisi ajal. AE-koostöö tähtsuse tõttu majandustegevuse aktiviseerumises ning nende tehingute keerukuse tõttu loodi Euroopa PPP eksperdikeskus, et toetada avaliku sektori suutlikkust rakendada avaliku ja erasektori partnerlust ning jagada õigeaegselt lahendusi probleemidele, mis on tavalised kogu Euroopas avaliku ja erasektori partnerluses.[8]

Vastuolud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kriitikud süüdistavad eraettevõtteid pealiskaudsuses, et maksimeerida kasumit ning üldiselt leitakse, et partnerlus on enamasti läbipaistmatu ning kulukam kui tavaline riigihange ehk liialt ärimehi soosiv.[9] [10] Ka Eestis on antud väide päevakorral, sest näiteks munitsipaalhoonete rajamisega Tallinnas said ehitusfirmad suuri kasumimarginaale.[11]

Levinud probleem AE-koostöö projektidega on see, et erainvestorid saavad suuremat kasumit, kui seda on valitsuse võlakirjade määr, kuigi enamik või kogu tuluga seotud riskid kannab avalik sektor. Mure seisneb selles, et lõpptulemusena on maksumaksja see, kes peab finantseerima riigi võla tagasimaksmist.

Eestis on AE-koostöö projektide tõttu tekkinud tugev vastasseis Rahandusministeeriumi ja Tallinna linnavalitsuse vahel. Kõneainet pakub see, kas AE-koostöö projektid tuleb arvestada linna laenukoormuse sisse või mitte ning kuna Rahandusminsteerium leiab, et peab, siis seega pealinn ei saa laenukoormuse ületamise tõttu enda kavandatud objekte ehitada.[12]

AE-koostöö Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on AE-koostöö kasutus väike, kuigi mõningates omavalitsustes avaliku ja erasektori koostöö toimib ning viimastel aastatel on märgata aktiviseerumist avaliku ja erasektori koostöös. Pikaajaliste lepingute raames on erinevates piirkondades renoveeritud koolimaju, ehitatud spordihooneid ning lasteaedu.[13] Näiteks Tallinnas on viimasel kümnendil erasektori abiga renoveeritud mitukümmend koolihoonet ning AE-koostöö mudelit on hakatud kasutama ka lasteaedade puhul.[14] Kui varasematel aastatel renoveeriti Tallinnas linnaeelarvest maksimaalselt üks kuni kaks kooli aastas, siis aastatel 2006–2008 renoveeriti tänu koostööle erapartneritega 16 kooli. Seega on AE-koostöö mudel koolide renoveerimise protsessi kiirendamisel osutunud vägagi efektiivseks.[15] Tallinna elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinna" raames ehitati aastatel 2003-2007 erasektori abiga 3000 eluaset s.o. 600 eluaset aastas.[16] Nüüdseks on projektiga edasi mindud ning linnavalitsus on kinnitanud Tallinna teise elamuehitusprogrammi, mis näeb ette 1000 uue korteri ehitust Kristiinesse ja Lasnamäele aastaks 2015.[17] Teenustest on arvatavasti kõige laiemat kõlapinda saanud M-parkimine, mis on samuti avaliku- ja erasektori koostööprojekt.[18]

Mõned näited avaliku- ja erasektori koostööprojektidest Eestis: Haapsalu veekeskus, Rakvere spordihoone, Jõhvi kontserdimaja, Pärnu kergejõustikuhall.[19]

Hiljuti anti teada, et Eesti Maanteeamet valmistab ette Eesti suurimat PPP-projekti. Täpsemalt on tegemist Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Kose-Mäo lõigu ehituseks ja hoolduseks kavandatav avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) suurprojekt. See on esimene rahvusvahelistele standarditele vastav avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) projekt Eestis, mille hinnanguline maksumus on 173 miljonit eurot (seni kalleim projekt Eestis üldse).[20]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ingrid Ulst. Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend. Äripäev, 17.10.2005. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  2. SEB Pank AS ja Innopolis Konsultatsioonid AS. Private public partnership (PPP) projektid. Kohalike omavalitsuste uuring. 12.2008. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  3. Asian Development Bank. Public-Private Partnership (PPP) Handbook. (pdf) Kasutatud 15.02.2012. (inglise)
  4. BBC News. What are Public Private Partnerships?. 12.02.2003. Kasutatud 15.02.2012. (inglise)
  5. Andreas Kappeler and Mathieu Nemoz. Public Private Partnerships in Europe- Before and During the Recent Financial Crisis. 07.2011. European Investment Bank. (pdf) Kasutatud 15.02.2012. (inglise)
  6. Nicholas Timmins. PFI projects hit fresh low as few deals closed. Financial Times. Kasutatud 15.02.2012. (inglise)
  7. Allen and Overy LLP. Global Guide to Public-Private Partnerships (PPP). 03.2010. (inglise)
  8. European PPP Expertise Centre. Kasutatud 15.02.2012. (inglise)
  9. BBC News. What are Public Private Partnerships?. 12.02.2003. Kasutatud 15.02.2012. (inglise)
  10. Jo Adetunji. A very private partnership. The Guardian, 17.01.2011. Kasutatud 16.02.2012. (inglise)
  11. Kadri Paas. Tallinna abiprojekt tuleb kallilt kätte. Äripäev, 18.08.2009. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  12. Sulev Mäeltsmees. PPP projektid regionaalses sotsiaalmajanduslikus arengus. Tallinna Tehnikaülikool. (pdf) Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  13. SEB Pank AS ja Innopolis Konsultatsioonid AS. Private public partnership (PPP) projektid. Kohalike omavalitsuste uuring. 12.2008. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  14. Tallinn.ee. Selgus pealinna kahe kooli ja kahe lasteaia renoveerija. 19.10.2011. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  15. Kadri Ratt, Oliver Õunmaa. Koolide renoveerimise ­tempo kolm korda kiirenenud!. 10.11.2008. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  16. Tallinna Linnavalitsus. Tallinna elamuehitusprogramm “5000 eluaset Tallinnasse”. 2002. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  17. Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna teine elamuehitusprogramm”. 7.05.2008. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  18. Tallinn.ee. Mobiilne parkimine Tallinnas. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)
  19. AS YIT Ehitus. Public-Private Partnership projects. Kasutatud 15.02.2012. (inglise)
  20. SORAINEN Eesti. Eesti Maanteeamet valmistab ette Eesti suurimat PPP-projekti. 31.10.2011. Kasutatud 15.02.2012. (eesti)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]