Arutelu:Riigikohus
Mulle tundub, et selles artiklis ei ole küllalt selgelt eristatud kunagist ja praegust Riigikohut. Mainitakse küll, et kunagisel Riigikohtul olid teistsugused funktsioonid. Kas need funktsioonid olid kogu aeg ühesugused või muutusid? Andres 19:15, 21 Nov 2004 (UTC)
Sama küsimus ka töökorralduse kohta. Üldine küsimus: milliste kriteeriumide järgi saab rääkida ühe organi identiteedist hoolimata konstitutsiooni- ja seadusemuudatustest? Ja ka nimemuudatutest, mida praegusel juhul küll pole. Andres 19:20, 21 Nov 2004 (UTC)
Riigikohtu peamine funktsioon on olnud kogu aeg kassatsioonkaebuste arutamine, aja jooksul on funktsioonid aga kogu aeg muutunud. Enne sõda oli Riigikohtu peamine funktsioon kassatsioon, millele lisandusid halduslikud funktsioonid (kohtute haldus). Praegu on Riigikohtul lisaks kassatsioonifunktsioonile ka põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon ja suurem roll riigi funktsioonide teostamisel (eelnõude põhiseaduslikkuse kontroll jne). Tegelikult peaks ülevaatlikuse ja korrektsuse huvides tõesti Riigikohtu funktsioone erinevatel ajaperioodidel täpsemalt kirjeldama.
Samas ei pruugi Riigikohtu pädevus püsida ka praeguse põhiseaduse järgi samas mahus (lisandunud on Euroopa Kohtu pool pöördumise kohustus), samuti on võimalik põhiseaduse muutmine (praguse kava järgi on võimalik põhiseaduse muutmisega Põhiseaduse Kohtu loomine, mis võtaks Riigikohtult konstitutsioonikohtu funktsioonid). Siit tõusetub minu arvates jälle küsimus, kas tulevikus muudetud pädevusega Riigikohus on ikka sama riigiorgan, mis ta praegu on.
Riigiorgani samasuse suhtes peaks lähtuma minu arvates riigiasutuse enda käsitlusest. Praegune Riigikohus peab ennast enne sõda tegutsenud Riigikohtu otseseks järglaseks (või isegi samaks kohtuks). Samuti peaks lähtuma sellest, et seadused ei ole midagi muutumatut, neid võib igal ajal muuta (ka PS-i) ning seega ei ole Riigikohtu pädevuse muutmine veel uue samanimelise kohtu loomine.
Tegelikult on põhiline argument ikkagi see, et Riigikohtu käsitlemine kogu aeg ühe kohtuna kannab pigem sümboolset rolli ning viitab Eesti Vabariigi järjepidevusele. Ma arvan, et võiks ka siin lähtuda Riigikohtust kui ühest kohtust kogu iseseisvuse vältel, kuid täpsustada Riigikohtu funktsioone erinevatel ajaperioodidel.
ToomasVe 07:51, 22 Nov 2004 (UTC)~
- Seda ei ole tehtud. Andres (arutelu) 24. detsember 2017, kell 10:02 (EET)
Seoses Eesti Vabariigi astumisega Euroopa Liitu Riigikohtu funktsioonid tulevikus arvatavasti muutuvad seoses pädevuse ümberjaotamisega. See jutt välja võetud. Oli kohane 2004, kui siia pandi, nüüd on see juba tehtud. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 84.50.72.7 (arutelu • kaastöö) 21.01.2007.
Riigikohtu ümberpaigutamisest[muuda lähteteksti]
Minu arust oli Riigikohtu Tallinna ümberpaigutamise aasta 1935. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) 09.11.2007.
1935. aastal viidi Riigikohtu asukoht Riigivanema dekreedi alusel üle Tallinna. Seda oli plaanitud teha juba 1928. aastal[1][2].
- See võeti välja, aga minu meelest peaks see kuidagi sees olema. Andres (arutelu) 24. detsember 2017, kell 10:02 (EET)
- Andresega päri. --kanakukk (arutelu) 24. detsember 2017, kell 14:06 (EET).
Riigikohtu koosseis 1938. aastal[muuda lähteteksti]
Esimees Kaarel Parts, tsiviilosakonna esimees Jaan Lõo, administratiivosakonna esimees Peeter Puusepp (Puusep?), kriminaalosakonna esimees Peeter Kann, liikmed Martin Taevere, R. Koemets, Mihkel Klaassen, P. Välbe, T. Grünthal, R. Gabrel, A. Hellat, Karl Saarmann, J. Moks, Anton Palvadre. --Numbriga kärumees 9. jaanuar 2012, kell 12:07 (EET)
- Selle võiks artiklisse sisse panna. Andres (arutelu) 24. detsember 2017, kell 10:02 (EET)
Miks ei võiks "Riigikohtunik" eraldi artikkel olla? Miks ümbersuunamisega? Annn (arutelu) 14. september 2018, kell 14:26 (EEST)