Alfred Schnittke

Allikas: Vikipeedia
Alfred Schnittke April 6 1989 Moscow.jpg

Alfred Schnittke (Альфред Гарриевич Шнитке; 24. november 1934 Engels3. august 1998 Hamburg) oli saksa-juudi päritolu Venemaa helilooja.

Schnittke alustas oma muusikalist haridust Viinis 1946. aastal. 19531958 õppis ta Moskva Konservatooriumis Jevgeni Golubevi ja Nikolai Rakovi käe all.

Tema varases loomingus on tunda tugevat Šostakovitši mõju. Seejärel katsetas ta aleatoorika ja serialismiga. 1968. aastal kirjutatud 2. viiulikontsert märgib uue helistiili, nn polüstilismi, algust Schnittke loomingus.

Schnittke õpetas 1961–1972 Moskva Konservatooriumis, kuid sattus siis nõukogude võimu tagakiusamise alla. Tema 1. sümfoonia keelati ära ja tal ei lubatud alates 1980. aastast välismaale reisida. Ta sai 1985 insuldi ning langes koomasse. Schnittke oli kliinilises surmas, kuid taastus ja hakkas uuesti muusikat kirjutama. 1990. aastal kolis ta koos perega Hamburgi. Tema tervis oli siis juba väga halb. Elu lõpuaastatel oli ta peaaegu täiesti halvatud, kuid jätkas kirjutamist.

Schnittke on kirjutanud 3 ooperit (sealhulgas "Elu idioodiga"), balletid "Labürindid" ja "Peer Gynt", 9 sümfooniat, filmimuusikat, viiuli- ja klaverikontserte, 6 concerto grossot ja kammermuusikat.

Schnittke Concerto grosso nr 1. esiettekanne toimus Tallinnas TPI aulas 1977. aastal.[1]

Schnittke on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]