Albert Bandura
Albert Bandura (sündinud 4. detsembril 1925 Kanadas) on psühholoog ja sotsiaalteaduste emeriitpofessor psühholoogia erialal Stanfordi ülikoolis. Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, teraapia ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning mõjuka Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel), olles samal ajal kõigi aegade tsiteerituim elusolev psühholoog.
Bandura sündis Mundare'is, Albertas, saja elanikuga väikelinnas, 8-liikmelise pere noorima lapse ning ainsa pojana. Bandura on Ukraina ja Poola päritolu. Bandura on abielus ning tal on 3 last.
Akadeemilise psühholoogiaga tutvus Bandura juhuslikult – üliõpilasena olid tema varahommikud vabad ning ta otsustas ajaviiteks võtta psühholoogia ainet, mis osutus talle ligitõmbavaks. Bandura lõpetas 1949. aastal Briti Columbia ülikooli bakalaureuseõppe, 1951. aastal Iowa ülikooli magistriõppe ning doktorikraadi samas koolis 1952. aastal.
[redigeeri] Agressiivsuse analüüs
Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on ebapiisavad ning et paljud aspektid inimese käitumise juures on õpitud teistelt inimestelt. Bandura hakkas lähemalt uurima vahendeid ravimaks ülemääraselt agressiivseid lapsi, tehes kõigepealt kindlaks laste agressiivsuse allikad. Uurimistöö sai alguse 1940ndatel aastatel Neal Milleri ja John Dollardi all, Bandura jätkas seda tööd, mis kulmineerus Bobo-nuku eksperimendiga 1961. aastal ja 1977. aastal mõjuks uurimusega sotsiaalse õppimise teooriast.
[redigeeri] Sotsiaalse õppimise teooria
Teooria käsitleb laste ja täiskasvanute õppimist, kus vaatleja hakkab eelnevalt teise inimese jälgimise teel õpitud käitumist imiteerima.
[redigeeri] Bobo-nuku eksperiment
1961. aastal viis Bandura läbi vastuolulise eksperimendi, mida hakati kutsuma Bobo-nuku eksperimendiks. Selles uuris Bandura agressiivsusega seotud käitumismustreid. Tulemustest oodati, et agressiivsust võib lahti seletada kasvõi osaliselt läbi sotsiaalse õppimise teooria, kus uuritavad kujundavad oma käitumist läbi nähtud mudelite käitumise. Katsest selgus, et lapsed, kes jälgisid agressiivset mudelit, käitusid seejärel ka ise agressiivsemalt. Eksperimendi tulemused muutsid moodsa psühholoogia suunda, pöörates fookuse akadeemiliselt psühholoogialt biheiviorismi ning kognitiivse psühholoogia suunas.
Välislingid
