Albert Bandura

Allikas: Vikipeedia

Albert Bandura (sündinud 4. detsembril 1925 Kanadas) on psühholoog ja sotsiaalteaduste emeriitprofessor psühholoogia erialal Stanfordi ülikoolis. Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, teraapia ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning mõjuka Bobo-nuku eksperiment korraldajana.

2002. aasta uuringu alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B. F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel), olles samal ajal kõigi aegade tsiteerituim elusolev psühholoog.

1974. aastal valiti Bandura Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) 82. presidendiks. 46-aastaselt valituks osutunult oli ta üks nooremaid presidente APA ajaloos. Bandura osales APA teaduskomitee nõukogus 1968 kuni 1970. Samuti on ta tuntud toimetajana üheksas psühholoogia ajakirjas, muuhulgas Journal of Personality and Social Psychology, kus ta töötas 1963 kuni 1972[1]. 82-aastasena anti Bandurale Grawemeyer’i auhind psühholoogias ja teda tuntakse kui ühte 20. sajandi mõjukamat psühholoogi [2].

Isiklik elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bandura sündis Mundare'is, Albertas, saja elanikuga väikelinnas. Ta oli 8-liikmelise pere noorim laps ning ainus poeg. Bandura on Ukraina ja Poola päritolu. Väikelinna piiratud võimalused hariduse omandamise juures muutsid Bandura iseseisvaks õppijaks, mis tuli kasuks ka tema hilisemas karjääris[3]. Bandura vanemad julgustasid teda otsima võimalusi väljaspool nende väikest kodulinna. Suvel peale keskkooli lõpetamist töötas Bandura Yukonis, et aidata ära hoida Alaska kiirtee vajumist. Bandura ise on oma huvi psühhopatoloogia vastu omistanud mainitud töökogemusele tundras. Yukonis puutus Bandura kokku joomise ja mängurlusega, mis aitas laiendada tema perspektiive ja vaateid elule. [4] Bandura asus elama Ameerikasse 1949. aastal ning sai kodakondsuse aastal 1956. Ta abiellus Virginia Varns’iga (1921-2011) 1952[5], kellega on A. Bandural ka kaks tütart [6].

Haridus ja akadeemiline karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemilise psühholoogiaga tutvus Bandura juhuslikult – üliõpilasena olid tema varahommikud vabad ning ta otsustas ajaviiteks võtta psühholoogia ainet, mis osutus talle ligitõmbavaks. Bandura lõpetas 1949. aastal Briti Columbia ülikooli bakalaureuseõppe ning võitis Bolocan’i psühholoogia auhinna. Seejärel liikus ta selleaegsesse teoreetilise psühholoogia epitsentrisse Iowa ülikooli. 1951. aastal lõpetas Iowa ülikoolis magistriõppe ning omandas doktorikraadi samas koolis 1952. aastal. Arthur Benton oli Bandura akadeemiline juhendaja Iowas [7], kelle kaudu on Bandural akadeemiline side William James’iga [8]. Iowas hakkas Bandura toetama psühholoogiat, mis uuris fenomene läbi korratavate eksperimentaalsete katsete. Ta lisas psühholoogiasse mõisted nagu kujutlus ja representatsioon. Bandura võttis kasutusele ka mõiste retsiprookne determinatsioon, mille kohaselt inimese käitumine on mõjutatud ja mõjutab omakorda indiviidi omadusi ja sotsiaalset keskkonda. Eelnevalt välja toodud mõistete kasutusele võtmisega eemaldus Bandura domineerivast biheiviorismi voolust, mis sel ajal psühholoogias oli. Bandura laienenud käsitlus kontseptuaalsetest mõistetest aitas paremini tegeleda mõistetega nagu vaatlusel põhinev õppimine ja eneseregulatsioon. Selline lähenemine pakkus psühholoogidele praktilise viisi, kuidas mõelda vaimsetest protsessidest, erinevalt psühhoanalüüsist ja personoloogiast.[9] Pärast lõpetamist tegi ta kliinilise praktika Wichita Kansas Guidance keskuses. 1953. aastal võttis ta vastu lektori koha Standford’i ülikoolis, kus töötab siiani. [10]

Agressiivsuse analüüs[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on ebapiisavad ning et paljud aspektid inimese käitumise juures on õpitud teistelt inimestelt. Bandura hakkas lähemalt uurima vahendeid ravimaks ülemääraselt agressiivseid lapsi, tehes kõigepealt kindlaks laste agressiivsuse allikad. Uurimistöö sai alguse 1940ndatel aastatel Neal Milleri ja John Dollardi all, Bandura jätkas seda tööd, mis kulmineerus Bobo-nuku eksperimendiga 1961. aastal ja 1977. aastal mõjuks uurimusega sotsiaalse õppimise teooriast.

Sotsiaalse õppimise teooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teooria käsitleb laste ja täiskasvanute õppimist, kus vaatleja hakkab eelnevalt teise inimese jälgimise teel õpitud käitumist imiteerima.

Bobo-nuku eksperiment[muuda | redigeeri lähteteksti]

1961. aastal viis Bandura läbi vastuolulise eksperimendi, mida hakati kutsuma Bobo-nuku eksperimendiks. Selles uuris Bandura agressiivsusega seotud käitumismustreid. Tulemustest oodati, et agressiivsust võib lahti seletada kasvõi osaliselt läbi sotsiaalse õppimise teooria, kus uuritavad kujundavad oma käitumist läbi nähtud mudelite käitumise. Katsest selgus, et lapsed, kes jälgisid agressiivset mudelit, käitusid seejärel ka ise agressiivsemalt. Eksperimendi tulemused muutsid moodsa psühholoogia suunda, pöörates fookuse akadeemiliselt psühholoogialt biheiviorismi ning kognitiivse psühholoogia suunas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://search.proquest.com.myaccess.library.utoronto.ca/docview/614419572/fulltextPDF?accountid=14771
  2. Boswell, Randy, "Canadian-born psychology legend wins $200,000 prize" "Vancouver Sun", December 6, 2007
  3. "Bandura, Albert." Psychologists and Their Theories for Students. Ed. Kristine Krapp. Vol. 1. Detroit: Gale, 2005. 39–66. Gale Virtual Reference Library. Web. 3 Apr. 2012.
  4. [1]
  5. "Virginia Belle Bandura, Dec. 6, 1921-Oct. 10, 2011, Stanford, California" at Lasting Memories: An online directory of obituaries and remembrances of Midpeninsula Residents. (accessed 6 December 2012)
  6. "Marquis biographies online: Profile detail, Albert Bandura". Marquis Who's Who. Vaadatud August 6, 2012.
  7. "See end of page for Bandura's own statement". Des.emory.edu. Vaadatud December 30, 2010.
  8. "Bandura's Professional Genealogy". Des.emory.edu. Vaadatud December 30, 2010.
  9. name="webspace.ship.edu"
  10. "Microsoft Word – BanduraCV.doc" (PDF). Vaadatud December 30, 2010.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]