Alarich I

Allikas: Vikipeedia
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg

Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370410) oli läänegootide kuningas 395410. Muinaspõhja Alrekr tähendab 'kõige' või 'kõigi valitsejat'.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtis 394. aastal keiser Theodosiuse liitlasena Frigduse lahingus läänegootide vägesid, kus aitas alistada keiser Eugeniuse vägesid, mida juhtis frangi päritolu väejuht Arbogast. Gootide kaotused olid suured. Pettus pärast Theodosiuse surma 395. aastal, sest temast ei saanud Rooma armee väejuhti. Algatas Balkani poolsaarel mitmeid röövretki, mida vahel toetasid ka kohalikud roomlased.[1] 401. aastal otsustas tungida Itaaliasse. Purustas 402. aastal Mediolanumit (Milano) valvanud Rooma väed ning asus linna piirama ning pidas kolm lahingut Rooma väepealik Stilichoga, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat võitu. Alarich lahkus Itaaliast Illyricumi suunas. 405. aastal soovis Stilicho temaga rahu sõlmida ning pakkus talle Rooma armee magister militium′i ametikohta, mida aga Konstantinoopoli keisrivõim ei tunnistanud.[2] Piiras 408. aastal Rooma linna, mis oli kaotanud oma tähtsuse, sest Lääne-Rooma keisririigi pealinnaks oli 402. aastast olnud Ravenna, sest Lääne-Rooma keiser Honorius andis seal välja seadusi. Temaga liitusid ka endised Stilicho sõdurid. Lahkus pärast väärtesemete ja raha saamist. 410. aasta suvel liikus tagasi Rooma suunas ning vallutas linna sama aasta 24. augustil ning lasi seda kolm päeva rüüstada.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Moorhead, John. The Roman Empire Divided, 400-700. Harlow, London jpt., 2013. Lk. 42-43.
  2. Goldsworthy, Adrian. How Rome fell: death of a superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 294-295.
  3. Moorhead, John. Lk. 42-43.