Ahvilised

Ahvilised
	; Hamadrill (Papio hamadryas)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Esikloomalised Primates;
Alamselts	Ahvilised Haplorrhini; Pocock, 1918
Sugukonnad
	Kandlased (Tarsiidae); Küünisahvlased (Callitrichidae); Karbusahvlased (Cebidae); Ööahvlased (Aotidae); Saakilased (Pitheciidae); Ämblikahvlased (Atelidae); Pärdiklased (Cercopithecidae); Gibonlased (Hylobatidae); Inimlased (Hominidae);

Ahvilised ehk haploriinsed primaadid (Haplorrhini) on esikloomaliste alamselts. Nad eristuvad teisest alamseltsist, poolahvilistest lühikese ja tömbi koonu poolest, millel puudub rinaarium (niiske paljas "koeranina")^[1].

Vanemas kirjanduses mõeldi ahviliste all alamseltsi Anthropoidea. Sellega võrreldes on ahviliste hulka lisandunud kandlased.

Nimi ja taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Ladinakeelne (kreekapärane) nimetus Haplorrhini tähendab 'lihtninalised'.

Nimetus "ahvilised" on pärit A. Miljutini raamatust "Maailma imetajate mitmekesisus"^[2].

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Ahvilisi eristatakse poolahvilistest nina ehituse järgi. Ahvilistel puudub üks poolahviliste (ja enamiku teiste imetajate) põhilisi tunnuseid, karvutu ninapeegel (rinaarium) sõõrmete ümber.

Ahvilistel on kadunud võime C-vitamiini sünteesida, mis kõigil poolahvilistel on alles.

Erinevalt poolahvilistest on ahvilistel innaaja asemel individuaalne ovulatsioonitsükkel.

Nagu kõigil esikloomalistel, on ka ahviliste silmakoobas täies ulatuses luuliselt piiritletud. Erinevalt poolahvilistest on aga nende silmakoopapõhi luuplaadiga kaetud.^[3]

Ahviliste mass varieerub 80 grammi ja 275 kilogrammi vahel, tüvepikkus ulatub 8,5 sentimeetrist 1,2 meetrini. Väikseimad ahvilised on kandlased, suurimad gorillad.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kandlased toituvad eelkõige putukatest. Haardahvid, möiraahvid, gelaada, koolobuslased ja gorillad on valdavalt lehetoidulised. Ülejäänud ahvilised on sega- ja vilitoidulised.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Jättes välja inimese, elutsevad ahvilised troopilises ja lähistroopilises Aafrikas, Aasias ja Ameerikas. Madagaskaril peale inimeste ahvilisi ei leidu, seal elavad ainult poolahvilised.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Selts Primates (esikloomalised)
- infraselts Tarsiiformes (kandlaselaadsed)
  - - - sugukond Tarsiidae (kandlased)
        perekond Tarsius (idakandlane)
        
        perekond Cephalopachus – 1 liik läänekandlane (Cephalopachus bancanus)
        
        perekond Carlito – 1 liik filipiini kandlane (Carlito syrichta)
- infraselts Simiiformes (ahvilaadsed)
  - parvordo Platyrrhini (laianinalised ahvid)
    - - sugukond Callitrichidae (küünisahvlased, sh tamariinid ja marmosetid)
        perekond Saguinus (tamariin)
        
        perekond Leontocebus
        
        perekond Leontopithecus (lakkahv)
        
        perekond Callimico – 1 liik kallimiko (Callimico goeldii)
        
        perekond Mico
        
        perekond Cebuella (kääbusmarmosett)
        
        perekond Callithrix
      - sugukond Cebidae (karbusahvlased)
        alamsugukond Cebinae (päriskarbusahvlased)
        perekond Cebus (graatsiline kaputsiinahv)
        
        perekond Sapajus (robustne kaputsiinahv)
        
        alamsugukond Saimiriinae
        perekond Saimiri (saimiri)
      - sugukond Aotidae (ööahvlased)
        perekond Aotus (ööahv)
      - sugukond Pitheciidae (saakilased)
        alamsugukond Callicebinae
        perekond Plecturocebus
        
        perekond Callicebus (hüppurahv)
        
        perekond Cheracebus
        
        alamsugukond Pitheciinae
        perekond Cacajao (uakari)
        
        perekond Chiropotes (habesaaki)
        
        perekond Pithecia (saaki)
      - sugukond Atelidae (ämblikahvlased)
        alamsugukond Alouattinae
        perekond Alouatta (möiraahv)
        
        alamsugukond Atelinae
        perekond Ateles (ämmalahv)
        
        perekond Brachyteles (haardahv)
        
        perekond Lagothrix (villakahv)
  - parvordo Catarrhini
    - ülemsugukond Cercopithecoidea (kitsaninalised ahvid)
      - sugukond Cercopithecidae (pärdiklased)
        alamsugukond Cercopithecinae (pärispärdiklased, sh pärdikud ja mangabeid)
        perekond Allenopithecus
        
        perekond Miopithecus (kääbuspärdik)
        
        perekond Erythrocebus (pata)
        
        perekond Chlorocebus (rohepärdik)
        
        perekond Cercopithecus
        
        perekond Allochrocebus
        
        perekond Macaca (makaak)
        
        perekond Lophocebus
        
        perekond Rungwecebus
        
        perekond Papio (paavian)
        
        perekond Theropithecus – 1 liik gelaada (Theropithecus gelada)
        
        perekond Cercocebus (mangabei)
        
        perekond Mandrillus (mandrill)
        
        alamsugukond Colobinae (koolobuslased, sh koolobused ja languurid)
        perekond Colobus (päriskoolobus)
        
        perekond Piliocolobus (punakoolobus)
        
        perekond Procolobus – 1 liik rohekoolobus (Procolobus verus)
        
        perekond Semnopithecus
        
        perekond Trachypithecus
        
        perekond Presbytis (languur)
        
        perekond Pygathrix
        
        perekond Rhinopithecus
        
        perekond Nasalis – 1 liik ninaahv (Nasalis larvatus)
        
        perekond Simias – 1 liik siimias (Simias concolor)
    - ülemsugukond Hominoidea
      - sugukond Hylobatidae (gibonlased)
        perekond Hoolock (huulok)
        
        perekond Hylobates (väikegibon)
        
        perekond Symphalangus – 1 liik siamang (Symphalangus syndactylus)
        
        perekond Nomascus (tuttgibon)
      - sugukond Hominidae (inimlased)
        alamsugukond Ponginae
        perekond Pongo (orangutan)
        
        alamsugukond Homininae
        perekond Gorilla (gorilla)
        
        perekond Pan (šimpans)
        
        perekond Homo – 1 liik inimene (Homo sapiens)
- Alamselts Strepsirrhini (poolahvilised)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 116
↑ Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 101
↑ Rose, K. D. (2006). The Beginning of the Age of Mammals. Johns Hopkins University Press. Lk 166–167.

[Miljutin-1] Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 116

[Miljutin2-2] Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 101

[3] Rose, K. D. (2006). The Beginning of the Age of Mammals. Johns Hopkins University Press. Lk 166–167.

[1]

[2]

[3]