Aedsalat
| Salat | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Aedsalati teisendid
|
||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Lactuca sativa L. |
Aedsalat (Lactuca sativa) on korvõieliste sugukonda, salati perekonda, kuuluv tuntud köögivili.
Aedsalat ja tema teisendid (mida tuntakse umbes 100) on üheaastased taimed, mille lehti kasutatakse toorelt toiduks.
Sisukord |
Kirjeldus [muuda]
Aedsalat on 35-80 cm kõrgune taim. Lehed õrnad, helerohelised, enamasti lõhestumata, asetsevad tihedalt, enam-vähem rööbiti maapinnaga. Alumised tiivulise leherootsuga, ülemised ümbritsevad vart sügava südaja kuni noolja alusega. Korvõisikuid palju, kollakad, tiheda pöörisena[1].
Levila ja kasvukoht [muuda]
Pärineb Vahemere idakaldalt ja Lääne-Aasiast. Eesti kasvatatakse köögiviljana, mõnikord esineb prahipaikadel ja mahajäetud aiamaadel.
Kasvatamine [muuda]
Aedsalat on külmakindel, niiskusenõudlik lühipäevataim. Pika päeva tingimustes taim putkub ja hakkab õitsema.
Ajalugu [muuda]
Aedsalatit kasvatati juba aastal 4500 eKr, kuigi siis oli peaeesmärk õli saamine seemnetest. Pärslased sõid aedsalatit juba seitse sajandit enne Kristuse sündi. Vanad roomlased ja kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena[2].
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
