Adolf Gustav Parts

Allikas: Vikipeedia

Adolf Gustav Parts (1. aprill 1904 Seli vald, Pärnumaa18. veebruar 1996 Sydney lähedal) oli eesti füsikokeemik.[1]

Adolf Gustav Parts oli poepidaja poeg.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1922. aastal Tartu Poeglaste Reaalkooli ja 1925. aastal Tartu Ülikooli keemia osakonna keemia tehnoloogia erialal. Aastatel 1925–1927 õppis kaubandust ja 1927–1928 mat, mag. chem. tehn. (1926, TÜ), väitekiri "Lihtsamate sekundaarsete ja tertsiaarsete amiidide sünteesi uurimine", dr. phil. nat. (keemiline kineetika, 1929, TÜ), väitekiri "Über die Neutralsalzwirkung auf die Geschwindigkeit der Ionenreaktionen". Akadeemiliselt kuulus ta EÜS-i. Täiendas end 1931–1932 Göttingenis, 1933 Madridis ja 1937–1938 USA-s Long Islandil.[1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 1925–1930 Tartu Ülikooli füüsikalise keemia labori assistent, vanemassistent ja õppeülesande täitja, 1930–1934 eradotsent, 1934[2]–1936 füüsikalise keemia õppetooli dotsent;

1936–1939 Tallinna Tehnikaülikooli füüsikalise keemia erakorraline professor, 1939–1943 professor, ühtlasi 1940–1943 TTÜ füüsikalise keemia kateedri juhataja, 1940–1943 ka TTÜ õppeprorektor, 1941–1943 keemia- ja mäeteaduskonna sekretär, 1941 lühikest aega ka rektori kohusetäitja.[1]

Põgenes 1943 Rootsi, oli Stockholmis Scandia trükivärvivabrikus keemik-uurija, Rootsi Kinne-Kleva põlevkivitööstuse labori juhataja, 1945 Inglismaal Kentis sõjaväe varustusministeeriumi vanemteadur, 1946–1951 Ankara Ülikooli füüsikalise keemia professor ja instituudi juhataja. Ankaras koostas saksakeelse füüsikalise keemia õpiku, mis pärast türgi keelde tõlkimist (1952) kujunes põhiõpikuks Türgi ülikoolides.[1]

1951 läks perekonnaga Austraaliasse, oli 1951–1954 Melbourne'is Commonwealth Scientific Research Organizationi (CSIRO) tööstuskeemia osakonna teadur, 1955–1956 Uus-Lõuna-Walesi Tehnoloogiaülikooli vanemlektor, 1957–1970 Sydney Ülikooli vanemteadur, lektor ja erakorraline professor, ühtlasi 1962–1963 USA-s Camille Dreifusi labori teadur ning 1963–1964 ja 1967–1968 Ankara Lähis-Ida Tehnikaülikooli külalisprofessor, 1970–1978 Uus-Lõuna-Walesi Macquarie Ülikooli külalisteadur.[1]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Keemilised reaktsioonid, kolloidkeemia, kvantteooria, polümeeride keemia. Uurinud orgaaniliste ühendite ja lahuste dielektrilisi omadusi, süsivesinike soojusmahtuvust eri temperatuuridel, samuti lahustes toimuvate reaktsioonide kineetikat, polümerisatsiooniprotsesside kineetikat ja mehhanismi, polümeeride keemiat. Esimese eesti teadlasena kasutas kvantmehaanika mõistet (1933). Rakendas esimesena Eestis edukalt kvantmehaanikat uurimistulemuste tõlgendamisel, luges (1940/41) esimesena Eestis kvantmehaanika kursust. Rahvusvaheliselt said tuntuks Tartu perioodist pärinevad mitmesuguste orgaaniliste ühendite dipoolmomentide mõõtmise tulemused.[1]

Avaldas 64 publikatsiooni, neist 41 emigratsiooniaastail, sh saksakeelne füüsikalise keemia õpik, mis tõlgiti türgi keelde (ilmus 1952).

Teadusorganisatoorne ja erialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Oli Tartu Ülikooli Toimetiste 1941–1943 ja kogumiku Keemia Teated toimetajaid. Eesti Looduseuurijate Seltsi liige (1927–1940), Eesti Keemia Seltsi liige (1939–1943, esimees 1943), Akadeemilise Keemia Seltsi liige, Insenerikoja liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõudude ja ametnike kehakasvatuse ühingu esimees. Faraday Ühingu, Saksamaa, Inglismaa, Ameerika keemiaseltside ja Sydney Ülikooli Keemiaseltsi liige; Austraalias Eesti Inseneride Koondise juhatuse esimees; Akadeemilise Koondise juhatuse liige.Austraalia Keemia Seltsi jt riikide teadusseltside ja -ühingute liige. Üle 60 teadustrükise.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1984 nimetati Ankara Ülikoolis üks auditoorium Adolf Partsi nimeliseks mälestustahvliga "Hinnatud teadlasele Adolf Partsile austuse, armastuse ja tänuga – füüsikalise keemia teadusharu".

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Über die Dipolmomente von primären, sekundären und tertiären aliphatischen Halogenderivaten. // Z. Phys. Chem. B 12 (1931)
  • La dispersión ultraroja del dióksido de carbono (kaasautor A. Tudeberg). // Anales Soc. Esp. de Fisica y Quimica 31 (1933), The dielectric absorption and dielectric constant of solutions of aliphatic amino acids (kaasautor H. Fricke), New York, 1938
  • Some considerations concerning the theory of emulsion polymerization (kaasautorid D. E. Moore, J. G. Watterson). // Makromol. Chem. 59 (1965)
  • Polymerization of acrylonitrile in centrifugal fields (kaasautor E. Elbing). // Polymer 16 (1975)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 215
  • Poggendorffs biographisch-literarisches Handwörterbuch zur Geschiche der exakten Naturwissenschaften, VIIb 3873
  • Eesti entsüklopeedia 14, 361
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, 142, 143
  • TT ja TTÜ õppe- ja abijõud 1918–1944. Tallinn, 1993, 45–46
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 498
  • TTÜ aastaraamat (1996), 252–254
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 89
  • Lippmaa, E., Õiglane, H. Kvantmehaanika algusest Eestis. // Tehnilise mõtte ja tehnikahariduse ajaloo probleeme Eestis. II. Tallinn, 1985, 37–41
  • Past, V., Oopkaup, M. Väljapaistev Eesti füsikokeemik Adolf Gustav Parts. // Insenerikultuur Eestis. 1, 116–129
  • Past, V. Professor Adolf Gustav Parts teadlasena ja õppejõuna. // TÜ ajaloo küsimusi (1993) XXVII, 135–144
  • TTÜ professorid läbi aegade, 310–311.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.