Aare Kasemets

Aare Kasemets (sündinud 23. november 1963) on eesti maa- ja õigussotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist.

Ta on pärit Võnnu kihelkonnast Tartumaalt. Ta on uurinud Eesti maaühiskonna, meediaühiskonna, kodanikuühiskonna, õigusloome, avaliku halduse, sisejulgeoleku ja korruptsiooni sotsiaalse kontrolli küsimusi. On avaldunud neil teemadel üle 40 artikli, koostanud rahvusvahelisi kogumikke ja pidanud arvukalt konverentsi- ja koolitusettekandeid.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

1971–1976 Luunja 8-klassiline kool
1976–1977 Tallinna Spordiinternaatkool
1977–1982 Luunja Keskkool. Osales Tartu Kirjanike Maja luuleklubis Sõnakera (juhendas kirjanik Henn-Kaarel Hellat) ja Shotokan karate treeningutel (juhendas skulptorina tuntud Jaan Luik)
1982–1983 Eesti Põllumajanduse Akadeemias (EPA) agronoomia ja aianduse eriala. Korraldas 1982. aasta üliõpilaspäevade ajal EPA klubis laste joonistuste näituse "Minu ema ja isa töötavad maal", et vaadelda, kuidas lapsed kujutavad vanemate tööelu
1983–1985 Nõukogude armee teenistus Pihkva oblastis Luuga linna juures. Kokku oli selles üksuses ligi 35 Eestist pärit õppurit, sh mitmeid hilisemaid avaliku elu tegelasi
sügis 1985 – kevad 1988 jätkas EPA-s agronoomiaõpinguid ja osales Asser Murutari juhtimisringi tegevuses, Tartu Üliõpilaspäevade ja Tartu Kevadpäevade korralduses (peamiselt omaloominguõhtud koostöös Noorte Autorite Koondisega), Eesti Muinsuskaitse Seltsi tugevdamises (sh klubi Hiis asutamine EPA-s, EMS-i noorteühenduse Tartu rühma juhtimine koos Tõnis Lukasega, 1. maakultuuriseminari korraldamine 14. aprill 1988 jm). Neil aastail oli ta ka ajalehe Põllumajanduse Akadeemia ja ajakirja Kultuur ja Elu ning Nooruse kaasautor ning osales Tartu Riikliku Ülikooli Orientalistikaringis (juhendas Linnart Mäll)
1988 astus Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonda, kus õppis eriprogrammi alusel (sh lisaks ajakirjandusele sotsioloogia, rahvausundi, ökoloogia, filosoofia jm loengud nii TÜ-st kui EPA-st). Ajakirjanduseriala lõpetas 1995. aastal (bakalaureusetöö Eesti suuremate päevalehtede kontentanalüüsiga "Maaühiskond ja massikommunikatsioon" – juhendaja Peeter Vihalemm, konsultant Asser Murutar, oponent Marju Lauristin).

Edasised õpingud jätkusid riigiametniku töö kõrvalt, sh:

1997–2001 sotsioloogia magistrantuur Tartu Ülikoolis. MA väitekiri (2001, cum laude) käsitles sotsiaalteaduste seadusloomes kasutamise probleeme ja võimalusi (juhendajad Henn Käärik ja Peeter Vihalemm)
2001–2009 sotsioloogia doktorantuur Tartu Ülikoolis, sh osaline välisõpe (kokku 5 kuud) Oxfordi Ülikoolis 2004. ja 2005. aastal. Väitekirja "The Institutionalisation of Better Regulation Principles in Estonian Draft Legislation" koostamine on pooleli (juhendajad Henn Käärik ja Peeter Vihalemm)
2015 eksternatuur, viimased puuduvad ainepunktid (EAPd) koos 20. juuni 2016, 2012-2015 tehtud uuringute põhjal 2 artiklit (sh Riigikogu Toimetised 2016, nr 34 + The Theory and Practice of Legislation 2017, accepted for publication 4.08.2017) ja katusteksti kirjutamine
2018 kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja sotsioloogias. Doktoritöö "Institutionalisation of Knowledge-Based Policy Design and Better Regulation in Estonian Draft Legislation" põhines viiele artiklile aastatest 2003-2018. Juhendajad Henn Käärik ja Peeter Vihalemm, oponenet Jyrki Tala Helsingi ülikoolist.

Töötee[muuda | muuda lähteteksti]

kuni 1993 vabakutseline ajakirjanik (sh ETV, Raadio Tartu, Maaleht jm); EPA/EPMÜ raamatukogutöötaja, maasotsioloogia uurimisrühma liige ja küsitleja
1993–1995 Riigikogu majanduskomisjoni nõuniku kt
1995–2003 Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja (sh ECPRD.org Eesti korrespondent 1996–2002, ajakirja Riigikogu Toimetised algataja ja esimene peatoimetaja 1999–2001 jm)
2003–2004 Riigikogu Kantselei nõunik
2004–2006 Keskkonnaministeerium (KKM), haldusosakonna nõunik
2007–2008 Keskkonnaministeerium, arendusosakonna strateegiabüroo juhataja kt
2008–2010 Tartu Ülikool, sh Euroopa Kolledži asedirektori kt sotsiaalteaduslike rakendusuuringute alal, RAKE kodanikeühiskonna ja parema õigusloome programm;
2010–2011 TÜ avatud ülikooli keskuse partner, Parema õigusloome ja mõjude hindamise koolitusprogrammi kuraator
2012–2015 Hertie School of Governance, ERCAS (Berliin), vanemteadur (Eesti fenomeni & 1990ndate reformide analüüs 7RP projekti ANTICORRP raames)
2010–2016 Sisekaitseakadeemia parema õigusloome ja sisejulgeoleku seoste uurimisrühma juht, SIKARO projektijuht, ATAK-i avalike teenuste kvaliteedi juhtimise projektide konsultant, alates 2013 sisejulgeolekuinstituudi teadur (0.5)
2012–2016 PwC Belgia & EL Komisjoni projekt EUROVISION
2015–2016 Justiitsiministeeriumi juhitud Eesti-Taani ärikorruptsiooni projekt; Tartu Ülikooli RAKE juhitud Eesti haridusvaldkonna eetika ja korruptsiooniriskide projekt (sh koolijuhtide koolitused 2017)
2016 Eesti maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõunik, ülesanded:
- arengukavade ja õigusaktide sotsiaal-, majandus-, keskkonna- ja haldusmõjude hindamine
- huvirühmade kaasamine
- avalike teenuste turundus
- rohelised riigihanked
- korruptsiooni sotsiaalne kontroll
- põlisrahvaste maakultuur ja ökosoofia

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Sotsioloogide Liit (1996–, sh juhatuse liige 1997–1999, 2001–2003, 2011–2014, 2017-2019)
Rahvusvaheline Poliitikateaduste Assotsiatsioon (IPSA) (liige 2012–2014)
Liikumine Kodukant (juhatuse liige 2006–2008)
Eesti Rooma Klubi (2000–)
Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (nõukogu liige 1998–1999)
Üliõpilasselts Liivika Vilistlaskogu (2003–)
Better Regulation Network (RRN) 2019-

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]