17. (Ungari) SS-Armeekorpus

XVII. (ungari) SS-Armeekorpus
Tegev	Jaanuar 1945–6. mai 1945
Riik	Suursaksa Riik Ungari Kuningriik
Kuuluvus	Waffen-SS ja Kuninglik Ungari Armee
Ülesanne	Ungari SS-üksuste moodustamine ja liikumise koordineerimine
Suurus	2–3 diviisi
Osa	Jaanuar 1945 – 30. aprill 1945 SS-Peaamet 30. aprill 1945 – 6. mai 1945 Ungari Sõjaministeerium
Värvid	puna-valge-roheline
Lahingud	Ei osalenud lahingutegevuses
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Ferenc Feketehalmy-Czeydner Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger

XVII (ungari) Relvastatud SS-Armeekorpus (saksa XVII. Waffen-Armeekorps der SS) koondas endasse kõik Ungari Waffen-SS-üksused. Lahingutegevuses ta ei osalenud.

Koosnes

25. SS-relvagrenaderide diviis "Hunyadi" (ungari 1.)

26. SS-relvagrenaderide diviis "Hungaria" (ungari 2.)

33. SS-ratsaväediviis (ungari 3.)

mõned täielikult komplekteerimata üksused

Asukoht

Ungaris ja Austrias

Organisatsioon

Sõja lõpuks ainult osaliselt komplekteeritud.

Juhatajad

Märts–aprill 1945 Waffen-Obergruppenführer und General der Waffen-SS Vitéz Franz Feketehalmy-Czeydner

Märts–aprill 1945 tegelikult staabiülem Waffen-Oberführer der SS László Deák

Aprill – 4.05.1945 Waffen-Obergruppenführer und General der Waffen-SS Vitéz Eugen Ruszkay-Ranzenberger

Personal

Staabiülem – Waffen-Oberführer der SS László Deák

Korps Nachschubführer – SS-Sturmbannführer Talbot von Pistor

Arko 504 (Heer) – Oberst Hertlein

SS-Flak Abt. 517 juhatajaid

Waffen-Standartenführer der SS Wenke (1.04.1945–??.04.1945)

Waffen-Obersturmbannführer der SS Béla Novák (??.04.945–??.??1945)

Märgistus

Hungaria varrukamärk: Ungari lipu värvides puna-valge-roheline.

Kraemärgid H-tähega

Mütsimärgid puna-valge-rohelised Saksa kotka asemel

Hunyadi varrukamärk: Noolerist ja kaks krooni

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

10. septembril 1944 sai Ferenc Szálasi teada kohtumistest Csatay ja Winkelmanni vahel SS-diviiside loomise asjus. Szálasi oli tol hetkel diviiside loomise vastu ja tegi teatavaks, et ta ei nõustu ühegi sõlmitava lepinguga.

10. oktoobril 1944 nimetati SS-Brigadeführer Jozsef Grassy väeosade ülemaks, millest hiljem sai 25. SS-relvagrenaderide diviis "Hunyadi" (ungari 1.). SS-Standartenführer Thomas Müller oli nominaalselt juhatajaks kuni diviis oli komplekteeritud.

15. oktoobril 1944 riigipöördega tõugati Ungari regent admiral Horthy võimult ja asendati Ungari natside juhi krahv Ferenc Szálasiga, kes võttis endale tiitli Ungari Rahva Juht.

20. oktoobril 1944 kirjutasid Ungari asesõjaminister Feketehalmy-Czeydner, SS-Peavalitsuse esindaja ning HSSPF (Kõrgem SS- ja Politseiülem) Ungaris Otto Winklemann alla lepingu Ungari SS-diviiside loomise asjus. Halvenev sõjaline olukord ja relvade puudumine pani SS-i vähendama loodavate diviiside arvu kahekümne asemel neljani.

23. oktoobril 1944 kohtus Ungari sõjaminister kindral Károly Beregly HSSPF (Kõrgem SS- ja Politseiülem) Ungaris Otto Winkelmanniga. Arutati mitme SS-diviisi loomist Ungari armee sõduritest ja ohvitseridest koos isikkoosseisuga, kes olid mittesõjaväelise taustaga. Vormiriietus ja varustus oleks tulnud Saksamaa poolt.

26. oktoober 1944 saavutati kokkulepe, milles sätestati Ungari SS-üksuste loomise tingimused.

Seoses teise Ungari SS-diviisi planeerimisega otsustasid SS-Peaamet ja Ungari sõjaministeerium detsembris 1944 luua nn Inspektoraadi diviisidele.

10. detsembril 1944 oli "Hunyadi" meeste arv Neuhammeri laagris Poolas 20 567. See number oli suurem kui sakslased olid planeerinud, lisaks ei aidanud ka asjaolu, et laagris viibisid ka mehed 20. SS-relvagrenaderide diviisist (eesti 1.). Laagris oli puudus toidust ja magamiskohtadest.

20. detsembril 1944 saadeti Jenő Ruszkay Szálasi poolt Berliini (ta oli seal kuni 1945. a. jaanuarini alguseni). SS-Peaamet pakkus talle SS-üksuste peainspektori kohta Ungaris. Ruszkay ei olnud sel hetkel veel SS-i liige.

28. detsember 1944. Ruszkay sai teada, et 26. SS-relvagrenaderide diviis "Hungaria" saab sakslasest juhataja. Sakslased püüdsid takistada Ruszkayd nimetamast sinna ungarlasest komandöri. Tänu Ruszkay sekkumisele sai ungarlane SS-Oberführer Zoltan Pisky "Hungaria" ajutiseks komandöriks. Tavaliselt määrati relvagrenaderide diviisidele Saksa komandör.

1. jaanuaril 1945 saadeti "Hungaria" Sieradzi Poolas jättes "Hunyadi" (mõne väikese "Hungaria" osaga) üksinda Neuhammeri laagrisse. Eesti sõdurid saadeti Breslausse.

8. jaanuaril 1945 sõitis Ruszkay oma staabiga Viini, kus ta asus läbirääkimistesse Winkelmanniga. Szálasi polnud rahul Ruszkay nimetamisega peainspektori kohale, kuna pidas teda liiga saksameelseks.

Jaanuari algul 1945 loodi XVII SS-Armeekorpus et kontrollida Ungari SS-diviiside moodustamist ja liikumist. Selle peakorter asus SS-i koolituslaagris Neuhammeris. Armeekorpuse ajutine ülem oli SS-Obergruppenführer Ferenc Feketehalmy-Czeydner. Tema peamine staabiohvitser oli SS-Oberführer László Deák. Feketehalmy-Czeydner ei asunud haiguse tõttu kunagi oma ametisse.

Veebruari alguses 1945 sõitsid SS-Oberführer László Deák ja umbes 200 meest XVII SS-Armeekorpuse peakorterist Alam-Saksimaale Oldenburgi ja Cloppenburgi piirkonda, et valmistada ette Ungari SS-diviiside lahkumist Neuhammeri laagrist. See toimus Nõukogude vägede edasitungi tõttu.

5. veebruaril 1945 kohtusid Ruszkay, Grassy ja Deák SS-Standardtenführer Joachim Ruoffiga Pieskow am Scharmützelsees (Brandenburgis). Nad kurtsid Ruoffile sakslaste poolt Ungari SS-diviisile lubatud varustuse ja koolituse puudumise üle ning toidu ja väliköökide puudumise üle. Samuti polnud paljudel meestel põhivarustust nagu täägid, labidad, kiivrid, kamuflaažvormid, telgid. Nad märkisid ka, et Ungari üksused saadeti ühelt rindelt teisele. Ruoff tunnistas, et ungarlaste kaebused on õigustatud, kuid juhtis tähelepanu sellele, et neil ei ole piisavalt varustust saksa diviisidele, rääkimata siis Ungari omadest. Lõpuks andis Ruoff käsu viia "Hunyadi" ja "Hungaria" Müncheni piirkonda, kuid ei suutnud liitlaste õhurünnakute tõttu organiseerida raudteetransporti.

6. veebruaril 1945 viidi XVII SS-Armeekorpuse peakorter Grossenhaini järgmisel päeval Meissenisse, kuhu jäädi kuni 14. veebruarini 1945.

14. veebruaril 1945 sõlmiti uus kokkulepe Ungari ja Saksamaa vahel Ungari SS-diviiside kohta. Lepingu 15 punkti seas on – diviisid kannavad nimetusi, mille valib Ungari sõjaministeerium, diviisiülemad, ohvitserid ja allohvitserid on ungarlased, ungari keel on käsunduskeeleks, diviisid jäävad osaks Ungari sõjaväest, diviisid vannuvad truudust Ungari riigipeale, Ungari vaimulikud on diviiside hingekarjased ja kuigi olles osa Waffen-SS-st säilitavad nad Ungari lipu ja võitlevad vaid Venemaa vastu.

15. veebruar 1945 viidi XVII SS-Armeekorpuse peakorter Altdorfi, kuhu see jäi kuni 1. märtsini 1945.

20. veebruaril 1945 Ruszkay kutsuti Viinist Berliini, kus ta nimetati Ungari SS-korpuse peainspektoriks (peakorteriga Badenis) ja anti talle SS-Obergruppenführeri ja Waffen-SS kindrali auaste.

1. märtsil 1945 seadis Ruszkay Badeni lossis üles oma peakorteri, millest sai Ungari SS-üksuste Peainspektoraat (ungari SS Magyar korps Főfelügyelőség, saksa Generalinspektoriat der ungarischen Waffen-Verbände der SS).

2. märtsil 1945 saabus XVII SS-Armeekorpuse peakorter Burghauseni ja jäi sinna kuni 2. maini 1945. Siin olles tehti algust korpuse staabi erinevate osade organiseerimisega. See hõlmas umbes 260 meest ja pidi saama järgmise struktuuri: personal, tõlkide rühm, siderühm, mootorratturite rühm, välisandarmeeria rühm ja staabi kaitsekompanii. Ainult tõlkide, side- ja mootorratturite rühmad olid sõja lõpuks koos.

20. märtsil 1945 Badenis teatas Ruszkay et partei liikmeksolek pole Ungari SS-sõduritele kohustuslik. Ruszkay kui Ungari SS-üksuste peainspektor pidi Winkelmanniga nõu peamiselt selle üle, keda määrata 26. SS-relvagrenaderide diviisi "Hungaria" komandöriks. Nad otsustasid lõpuks määrata Grassy "Hungaria" komandöriks.

21. märtsil 1945 sai Grassy 26. SS-diviisi "Hungaria" juhatajaks.

Aprilli alguses 1945 liikusid Ruszkay ja ta staap venelaste Viini operatsiooni tõttu läände Kremsmünster suunas, kus nad proovisid edutult saada ühendust SS-Peaametiga. Ruszkay läks Salzburgi rääkima kohaliku SS juhatusega. Salzburgis olles kutsus SS-Peaamet Ruszkay Berliini.

1. aprillil 1945 andis Ruszkay korralduse, et kõik "Hunyadi" üksused eri treeninglaagrites võivad naasta diviisi põhiosa juurde.

10. aprillil 1945 sai Ruszkay jutuajamistes SS-Peaametis teada plaanidest saata Ungari SS-diviisid laiali. Oli juba otsustatud, et "Hungaria" tuleb jagada 30 jaoks/kompaniiks, mis seejärel jaotatakse teiste Waffen-SS diviiside vahel. Sama saatus tabanuks ka "Hunyadi" diviisi, mis oleks jagatud 40 jaoks/kompaniiks ja samuti saadetud teistesse Waffen-SS diviisidesse. Ruszkayl õnnestus pärast pikki läbirääkimisi peatada käsk saata 26. SS-diviis "Hungaria" laiali ja saata "Hungaria" osad 25. SS-diviisi "Hunyadi". Ruszkay määrati Ungari SS-üksuste ülemjuhatajaks ja XVII (Ungari) SS-Armeekorpuse juhatajaks.

Aprilli keskel 1945 saabus Ruszkay Ungari diviiside juurde ja SS-Oberführer László Deák võttis üle XVII SS-Armeekorpuse staabi. Saksa ülemjuhatus küsis mitmel korral Ruszkaylt Ungari diviise võitlemaks lääneliitlaste vastu. Ruszkay keeldus viidates Ungari – Saksa kokkuleppele. Waffen-SS saatis ajutiselt mõned Saksa väejuhatusele alluvad välisandarmid Ungari diviisidesse.

Aprilli lõpus 1945 pidas Ungari "Führer" Ferenc Szálasi Salzburgis nõupidamise Ungari SS-diviiside olukorrast (Szálasi peatus Mattsees, Salzburgi lähedal, Seewirti Külalistemajas). Pärast konverentsi tehti XVII SS-Armeekorpuse juhatajale SS-Obergruppenführer Jenő Ruszkayle ülesandeks võtta ühendust ameerika vägedega ja korraldada Ungari diviiside allaandmine. Ruszkayl õnnestus pärast jutuajamist SS-Peaametis peatada Ungari diviiside saatmine Tšehhi piirile kindlustustöödele ja ta sai loa nende liikumiseks lõunasse ja itta. Ruszkay sai ka lubadusi, et Ungari diviisid saavad täielikult relvastatud.

30. aprillil 1945 läks XVII SS-Armeekorpus SS-Peaameti alluvusest Ungari sõjaministeeriumi alluvusse. SS-Oberführer Deák andis käsu, et "Hunyadi" ja "Hungaria" tuleb koondada Burghausenisse 1. maiks 1945.

1. mai 1945: SS-Obergruppenführer Ruszkay vallandati Ungari SS-diviiside peainspektori kohalt, sest ta ei andnud vannet Szálasile.

2. mail 1945 viidi XVII Korpuse peakorter Burghauseni lähedale Baierisse. Ruszkay üritas ameerika vägedega ühendust saada. Ta lahkus autoga, mis kandis valget lippu, koos oma tenstiku, adjutandi ja radistiga. Nad olid relvitud. Lõpuks leiti USA väed, aga nad vangistati. Raadio oli teepeal katki läinud ja Ruszkay ei saanud Ungari diviisidega ühendust võtta, et käskida neil võitlemine lõpetada.

5. mail 1945 piirasid USA väed XVII Korpuse peakorteri Gmundenis ümber.

6. mail 1945 andis Ruszkay XVII Korpuse staabi ja Ungari SS-diviiside nimel alla. András Podhradszky ja Gerő Temesváry allkirjastasid allaandmise dokumendid. 37572 meest ja 877 hobust andsid ameeriklastele alla. Ungari SS-i staap oli Attersees juunini 1945, aidates USA väeüksusi Ungari vägede allaandmise ja majutamise osas.

Oberführer László Deákil kästi hävitada staabidokumendid, mida ta tegi bensiini abil ning seejärel sooritas enesetapu, tulistades ennast pähe.

Ungari SS-üksuste sõduritel kästi võtta oma palgaraamatud. Umbes 1/3 Ungari SS sõduritest alistus USA vägedele, ülejäänud segunevad pagulastega. Järgmise paari päeva jooksul saadakse enamik ülejäänud Ungari SS sõduritest USA vägede poolt kätte.

Üks allikas mainib, et Szálasi saabus nõupidamisele 23. aprillil 1945 koos 200 mehe ja isikliku rongiga.
On olemas veel kaks versiooni, mis juhtus Deákiga. Ühe järgi lasid ameeriklased ta vangistuses maha ja teise järgi hukati ta koos Grassyga 1946 Jugoslaavias.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Rolf Stoves: Die gepanzerten und motorisierten deutschen Großverbände 1935—1945, Nebel-Verlag, 2003, ISBN 3-89555-102-3
Залесский К. А. Охранные отряды нацизма. Полная энциклопедия СС. — Москва: Вече, 2009. — С. 784. — ISBN 978-5-9533-3471-6

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]