Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger

Allikas: Vikipeedia
Jenő Oszkár Ruszkay
Sündinud 1. jaanuar 1887
Budapest, Ungari Kuningriik, Austria-Ungari Keisririik
Surnud 22. juuni 1946
Budapest, Ungari Vabariik
Teenistus

Austria-Ungari k.-.k. Armee Kuninglik Ungari Armee

Waffen-SS Waffen-SS
Auaste

Kindralkolonel (vezérezredes)

SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS kindral
Juhtinud 17. (Ungari) SS-Armeekorpus
Sõjad/lahingud Esimene Maailmasõda Teine Maailmasõda
Autasud

Raudrist 1. klass,

Raudrist 2. klass, Vitézi Rend

Vitéz Jenő Oszkár Ruszkay (ka Eugen Razenberger, Jenő Ratz, Jenő Ruszkay-Razenberger; 1. jaanuar 1887 Budapest – 22. juuni 1946 Budapest) oli ungari-saksa päritolu ohvitser Austria-Ungari Keiserlikus ja Kuninglikus Armees, Kuninglikus Ungari Armees ning Waffen-SS-is. Oma karjääri lõpus oli ta kindralkolonel ning SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS kindral.

Elu ja sõjaväekarjäär Austria-Ungaris[muuda | muuda lähteteksti]

Ruszkay sündis 1. jaanuaril 1887 Austria-Ungari Keisririigis Budapestis, kui Eugen Ranzenberger. Tema perekond oli roomakatoliku kiriku liikmed. Maailmasõdade vahel ta ungaripärastas oma nime. Selle kohalik vorm on vitéz Ruszkay Jenő Oszkár. Esialgse hariduse sai ta kaheksaklassilises Budapesti Riigireaalkoolis (sks. Staatsrealschule).

Sõjaväkke astumise järel õppis ta 1904–1907 Tehnilises Sõjaväeakadeemias Möldingis Viini lähedal, mille lõpetas nooremleitnandi auastmes.

18. augustist 1907 kuni 16. aprillini 1908 teenis ta keiserlikus-kuninglikus (k. u. k.) 6. Ungari Kindlusekahurväe Rügemendis Komáromis (sks. Komorn) Transilvaanias. Sealt viidi ta üle k-k Raskehaubitsate diviisi nr 4, kus ta teenis kuni 29. veebruarini 1912. Selle järel määrati ta k-k Raskehaubitsate Diviisi nr. 12 Nagyszeben (sks. Hermannstadt) Slovakkias. Sealt saadeti ta Viini sõjakooli, mille ta lõpetas 1. septembril 1914 leitnandi auastmega. Pärast õpinguid teenis ta Austria-Ungari armee kindralstaabis.

22. märtsil 1915 langes Ruszkay Przemyśli kindluses (praeguse Poola territooriumil) komandandi staabiülemana Vene sõjavangi.

1917. aasta septembris põgenes ta vangistusest ja määrati k-k Välikahurväe Rügementi nr. 16 ja siis Keiserlik-Kuningliku Armeejuhatuse staapi Badenis Viini lähedal. Selle järel teenis jälle kindralstaabis.

Elu pärast Esimest maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Austria-Ungari oli Esimese maailmasõja kaotajate hulgas. Ungari Kuningriik lahkus 1918. aastal kaksikmonarhiast. Antanti ja Ungari vahelise Trianoni rahulepingu järgsed territoriaalsed nõudmised Ungarile olid ülisuured – kaotati 72% oma territooriumist. Pärast seda, kui Antanti esindaja nõudis 19. märtsil 1919 Ungari sõjaväe lahkumist Transilvaaniast, lahkus Ungari valitsus seda nõudmist aktsepteerimata. Uus, kommunistide valitsus kuulutas 21. märtsil 1919 välja Ungari Nõukogude Vabariigi.

Märtsist juunini 1919 oli Ruszkay kommunistide poolt vangistatud. Vabanedes ühines ta admiral Horthy vägedega Szegedis. Seal asutati Ungari Armee (Honvéd), Ruszkay teenis kuni 1920. aastani kui adjutant selle kindralstaabi juures.

Rumeenia väed okupeerisid augustis 1919 peaaegu kogu Nõukogude Ungari, v.a Balatoni ääres olev piirkond, mis jäi Horthy asutatud armee kontrolli alla. See Rumeenia poolt relvastatud väegrupp lootis pärast rumeenlaste lahkumist võimu üle võtta. Pärast Rumeenia vägede lahkumist novembris 1919 sisenesid Horthy väed Budapesti ja hakkasid rumeenlaste lahkumise järel tekkinud võimuvaakumis teostama valget terrorit.

  1. märtsist kuni 1. aprillini 1920 oli Ruszkay Ungari parlamendihoonet kontrolliva pataljoni ülem. 1. märtsil 1920 taastas rahvusassamblee Ungari Kuningriigi ja koos parlamendihoonet kontrolliva väeüksuse ohvitseridega nimetas Horthy Ungari regendiks.

Ruszkay oli Honvédi ühendusohvitser Lõuna-Venemaa valgekaartlaste koalitsioonivalitsuse (kindral Peter von Wrangel) juures kogu selle valitsuse püsimise ajal (4. aprillist kuni 14. novembrini 1920). Pärast majoriks ülendamist määrati ta kindralstaabi juurde ja saadeti õppima Inglismaale ja Prantsusmaale. 1922. aastal, pärast õpingute lõpetamist tuli ta Ungarisse tagasi.

1924 läks ta kolonelleitnandi auastmes erru ning asus elama Dortmundi.

1928 kutsuti Ruszkay tegevteenistusse tagasi. Kolonel Ruszkayst sai Kuningliku Ungari Kindralstaabi ja Kaitseministeeriumi (Honvédelmi Minisztérium) 2. osakonna ülem (15.11.1928 – 1.05.1933). Seejärel oli ta 7. brigaadi staabiülem ja Kuningliku Ungari Armee staabiülema asetäitja.

1.04.1935 – 1937 töötas ta Ungari sõjaväeatašeena Sofias, Bulgaarias.

1.05.1935 – 15.08.1937 oli ta Ungari Rahvusliku Lennuühingu juhataja ja samal ajal (1.02.1936 – 15.08.1937) ka õhutõrjesuurtükiväe inspektor.

1937–1938 oli ta jälle välismaal, seekord Ungari sõjaväeatašeena Ankaras, Türgis.

Ungarisse tagasi tulles oli kindralmajor Ruszkay 1. veebruarist 1. oktoobrini 1938 4. Segabrigaadi juhataja. See üksus ühendati loodava 4. armeekorpusega. 2.04.1938 – 1.02.1940 oli ta Ungari 4. armeekorpuse juhataja Pécsis.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

  1. veebruaril 1940 läks Ruszkay kindralleitnandi auastmes armeest erru ja asus elama Budapesti.

1943 lõpus proovis Ungari regent admiral Horthy liitlastega separaatrahu osas läbi rääkida, kuid märtsis 1944 okupeerisid sakslased Ungari. Sakslaste nõudmine oli asendada peaminister ning välja pakuti ka Jenö Ruszkay nimi.[1] Hitleri-sõbralik Nooleristi Partei tegi Ferenc Szálasi juhtimisel 15.10.1944 riigipöörde.

6. novembril 1944 kutsuti Ruszkay tagasi tegevteenistusse Ungari Sõjaväe Kindralstaapi. Talle anti kindralkoloneli auaste.

20. detsembril 1944 saadeti Ruszkay Szálasi poolt Reichsführer-SS Heinrich Himmleri kutse peale Berliini, arutama ungari üksuste loomist Waffen-SS koosseisus. Berliinis pakuti talle ungari SS-üksuste peainspektori kohta. Ruszkay võtab koha vastu ning astub Waffen-SS-i. 8. jaanuaril 1945 sõidab ta oma staabiga Viini. Szalasi pole rahul tema nimetamisega peainspektori kohale, kuna peab Ruszkayd liiga saksameelseks ning sellepärast võtab talt Ungari kodakondsuse.

20. veebruaril 1945 Berliinis SS-Juhtimise Peaametis (SS-Führungshauptamt) nimetatakse Ruszkay Ungari SS-üksuste peainspektoriks ning antakse talle SS-Obergruppenführeri ja Waffen-SS kindrali auaste. Tegelik auaste kõlab Waffen-Obergruppenführer der SS und General der Waffen-SS. Erinevus tavalisest SS-Obergruppenführerist tulenes sellest, et Ruszkay oli võõramaalasest vabatahtlik SS-is.

1. märts 1945 seadis Ruszkay Badenis üles Relvastatud Ungari Waffen-SS Üksuste Peainspektoraadi (ung. Főfelügyelőség, sks. Generalinspektoriat).

10. aprillil 1945 Berliinis nimetati Ruszkay sakslaste poolt Ungari SS-üksuste ülemjuhatajaks ja 17. (Ungari) SS-Armeekorpuse juhatajaks.

30. aprillil 1945 läksid Ungari SS-üksused Ungari Kaitseministeeriumi alluvusse. Ruszkay vallandatakse peainspektori kohalt, sest ta pole andnud vannet Szálasile.

2. mail 1945 proovis Ruszkay ameeriklaste juurde jõuda ja 4. mail võeti vangi.

6. mail 1945 piirasid kindral George Pattoni 3. USA Armeekorpuse üksused 17. (Ungari) SS-Armeekorpuse staabi Gmundenis ümber. Ruszkay annab korpuse staabi ja Ungari SS-diviiside nimel alla.

Oktoobris 1945 viidi Ruszkay Nürnbergi. Kuu aega hiljem anti ta kui sõjakurjategija üle Ungari ametivõimudele. Ungari Vabariigi (1946–1949) Rahvakohtus tunnistas ta oma tegusid, kuid ei kahetsenud neid. Ruszkay mõisteti 27. märtsil 1946 surma mahalaskmise läbi ja lasti 22. juunil 1946 Budapestis Marko vanglas maha. Mahalaskmisel sai 7 pealtvaatajat kuulirikošettidest haavata.

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

18.08.1907 nooremleitnant (hadnagy) Austria-Ungari Keiserlik ja Kuninglik Armee

1.11.1912 leitnant (főhadnagy) Austria-Ungari Keiserlik ja Kuninglik Armee

1.05.1915 kapten (százados) Austria-Ungari Keiserlik ja Kuninglik Armee (1919, tagasiulatuvalt 1915)[2]

20.08.1921 major (őrnagy) Ungari Kuninglik Armee

1.09.1924 kolonelleitnant (alezredes) Ungari Kuninglik Armee

1.05.1928 kolonel (ezredes) Ungari Kuninglik Armee

1.11.1936 (või 20.08.1938) kindralmajor (vezérőrnagy) Ungari Kuninglik Armee

1.05.1939 kindralleitnant (altábornagy) Ungari Kuninglik Armee

13.11.1944 kindralkolonel (vezérezredes) Ungari Kuninglik Armee (Szálasi režiim)

1.02.1945 Waffen-Obergruppenführer der SS ja Waffen-SS kindral

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Austria 1908. aasta Juubelirist

Austria 1912/1913 Mobilisatsioonirist

Austria Sõjaliste Teenete Rist 3. klass sõjakaunistuse (kriegsdekoration) ja mõõkadega (1914)

Austria Vaprusrist (Karl I)

Austria Raudkrooni Ordeni 3. klass sõjakaunistuse ja mõõkadega (1918)

Raudrist 1. klass

Raudrist 2. klass

Ungari Esimese maailmasõja mälestusmedal mõõkadega (Magyar Háborús Emlékérem)

Vitézi Orden (Vitézi Rend) (20.08.1922)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Protokoll des ausserordentlichen ministerrates am 19. märz 1944
  2. ↑ Sándor Szakály A magyar katonai felső vezetés 1938-1945: lexikon és adattár, Budapest: Ister, 2001, lk. 294.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Zinner Tibor-Róna Péter Szálasiék bilincsben Lapkiadó Vállalt, Budapest 1986.
  • Lehmann, Hans Georg: Der Reichsverweser-Stellvertreter, Mainz,1975

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jenő_Oszkár_Ruszkay-Ranzenberger&oldid=6488471"