Ülemiste lennusadam
Ülemiste lennusadam oli lennuväli Tallinnas, Tartu maantee ja Ülemiste järve ääres.
Aero vesilennukite lennujaam Ülemiste järve äärde rajati 1923. aastal[1], 9. veebruaril 1923 algasid regulaarsed postilennud Soome, lennud toimusid igal teisipäeval ja reedel. "Aeronaut" kasutas maalennukitele ka Lasnamäe lennuvälja, 1927. aastal lõpetas Aeronaut tegevuse.
26. märtsil 1929 võttis Eesti riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Selle loomiseks võõrandati kümme hektarit maad Dvigatelilt ja 22 hektarit Vagneri järeltulijatelt. Uus Ülemiste aerodroom asus maa-alal, mida piiras lõunast Mõigu kanal, põhjast Dvigateli tehased, ning mille ühe külje moodustab Ülemiste järv. Ülemiste järve kaldale ehitati ka lennusild merelennukitele[2], teenindamaks Soome vahet lendavaid lennukeid. 1932. aastal algasid Ülemiste järvelt ka talvised lennureisid.
1933. aastast kasutasid Ülemiste lennusadamat Ülemiste järvel riiklikku lennusadamat "Aero" ja Derulufti lennukid. "Aero" senine lennusadam Ülemiste järvel likvideeriti ja lennusadama sillast osa anti kasutamiseks Teedeministeeriumile riikliku lennusadama jaoks[3].
1936. aastal pikendati maandumissilda ja ehitati Ülemiste lennusadamasse lisaks vesilennukite kaile tollihoone ja väike kaarsild. Seni Lennusadamat kasutanud vesilennukid hakkasid enam kasutama Ülemiste lennusadamat.
Lennusadam teenindas kuni 1937. aastani pontoonidega varustatud lennukeid, millised maandusid Ülemiste järvel. Vesilennukid said maanduda otse Ülemiste lennujaama vastas asunud silla äärde[4].
II maailmasõja ajal lakkas Ülemiste lennusadam töötamast.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tallinna lennujaam tähistab oma juubelit, www.err.ee, 20.09.2011
- ↑ Lasnamäel valmib aerobroom. 100 inimest planeerimistöödel., Kaja, nr. 272, 17 november 1932
- ↑ „Aero kasutab riiklikku lennusadamat, Postimees (1886-1944), nr. 210, 8 september 1933
- ↑ Kunagi maandusidki reisilennukid Tallinnas Ülemiste järve peale, forte.delfi.ee, 22.05.2016