Å

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib tähest ja selle kasutamisest; muude tähenduste, sealhulgas kohanimede kohta vaata lehekülge Å (täpsustus)

---

Å (å) on norra ja taani tähestiku 29. täht, rootsi tähestiku 27. täht ja tšamorro tähestiku kolmas täht.

Täht Å on rahvusvaheliselt kasutusel mõõtühik ongströmi tähisena.

Täht tekkis täheühendist aa, mis vanapõhja keeles tähistas pikka a-häälikut. Ühe a-tähe kohale hakati laduma väikest a-tähte. Ülemisest a-tähest sai aja jooksul ring. Å-tähte hakati kasutama rootsikeelsetes käsikirjades 15. sajandil (norra keeles esineb teda varemgi).

Stockholmis toimus 1869 õigekirjanõupidamine, kus soovitati täht kasutusele ka taani ja norra keeles. Mõned kirjanikud, nagu Henrik Ibsen ja Bjørnstjerne Bjørnson, tegidki seda.

Norras võeti täht ametlikult kasutusele 1917, Taanis 1948.

[redigeeri] Norra tähestik

Norra keeles nimetatakse seda tähte bolle-a, sest trükkalid nimetavad sõõri bolle.

Täheühendit aa, mis algselt oli tähistanud pikka a-häälikut, hakati hääldama [o] või [ɔ] (ümardatud madal tagavokaal). Niisugune tähistus oli ebaselge ja ebapraktiline, eriti uusnorra keeles (landsmål), kus näiteks sõnu sjåande ja sjaånde kirjutati ühtviisi "sjaaande".

Norra õigekirjas võeti täht soovituslikuna kasutusele 1917 ja kohustuslikuna 1938.

[redigeeri] Rootsi tähestik

Rootsi keeles sai täht tavaliseks Olaus Petri katekismuse ja Uue Testamendi (1526) mõjul. Vajadus selle järele tekkis, kui pikk a, mida vanapõhja keeles tähistas á või aa, hakkas häälduma ümardatud madala tagavokaalina.

[redigeeri] Taani tähestik

Taani õigekirjas võeti å aa asemel kasutusele 1948. Aastast 1955 on see taani tähestiku viimane täht.