Atmosfääri koostis
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis. See seisneb sellest, milliste ainete (peamiselt gaaside) segu on mingi planeedi atmosfäär on ja kui suur on iga aine (gaasi) osatähtsus.
Maa atmosfääri koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest (tolm, veetilgad, jääkristallid, mere soolad, põlemissaadused).
Atmosfääri moodustavate gaaside kontsentratsioon peaaegu ei muutu. Erandiks on vesi (veeaur; H2O) ja süsihappegaas (CO2).
| Gaas | Sisaldus mahu järgi, % |
Sisaldus massi järgi, % |
|---|---|---|
| Dilämmastik | 78,084 | 75,50 |
| Dihapnik | 20,946 | 23,10 |
| Argoon | 0,932 | 1,286 |
| Vesi | 0,5–4 | – |
| Süsihappegaas | 0,032 | 0,046 |
| Neoon | 1,818×10−3 | 1,3×10−3 |
| Heelium | 4,6×10−4 | 7,2×10−5 |
| Metaan | 1,7×10−4 | – |
| Krüptoon | 1,14×10−4 | 2,9×10−4 |
| Divesinik | 5×10−5 | 7,6×10−5 |
| Ksenoon | 8,7×10−6 | – |
| Dilämmastikoksiid | 5×10−5 | 7,7×10−5 |
Peale tabelis toodud gaaside esinevad atmosfääris vääveldioksiid SO2, ammoniaak NH3, vingugaas СО, osoon O3, süsivesinikud, vesinikkloriid HCl, vesinikfluoriid HF, elavhõbeda aur Hg, jood I2, ka lämmastikmonooksiid NO ja väikeses koguses teisi gaase. Troposfääris esineb ka pidevalt suures koguses tahkeid ja vedelaid osakesi (aerosoole).