Vingugaas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
süsinikmonooksiid
Carbon monoxide 2D.svg
Üldised omadused
Keemiline valem CO
Välimus Värvusetu gaas
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgitust. Tavatingimustes on vingugaas õhust pisut kergem. Vingugaasi molaarmass on 28,0 grammi mooli kohta (õhu molaarmass on 28,8).

Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2…20 mg vingugaasi.

Vingugaasi molekulis on hapniku ja süsiniku aatomid seotud kolmiksidemega. Need kolm sidet ühendavad süsinikku ja hapnikku väga tugevasti. Selleks, et sellist kolmiksidet lõhkuda on vaja energiat 1072 kJ mooli kohta. Vingugaasi molekuli kooshoidev keemiline side on tugevam kui lämmastiku molekulil, mille sideme lõhkumiseks on tarvis energiat 942 kJ mooli kohta. Vingugaasi molekuli aatomite vahel on tugevaim teadaolev keemiline side.

Ving on imetajatele mürgine sellepärast, et kui seda sisse hingata, siis seonduvad vingugaasi molekulid veres hemoglobiini molekuliga, täpsemalt raua aatomitega hemoglobiinis, tehes võimatuks hapniku ühinemise nendesamade raua aatomitega. Tagajärg - vere kaudu ei saa rakud hapnikku ja elusorganism võib lämbuda, surra hapniku puuduse tõttu.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

http://www.ethk.ee/

https://tamrex.eu/ee/et/blog/kaks-olulist-elupaastjat-sinu-kodus-n18