Žiežmariai

Žiežmariai
leedu	Žiežmariai
	Žiežmariai vapp
	Pindala: 3,82 km²
	Elanikke: 3034 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 54° 48′ N, 24° 26′ E

Žiežmariai (leedu^ⓘ) (poola keeles Żyżmory, vene keeles vanasti Жижморы^[2]) on linn Leedus Kaunase maakonnas Kaišiadoryse rajoonis merepinnast 73 m kõrgusel Strėva jõe kaldal. Linn on Žiežmariai maavalla halduskeskuseks, kuigi ise selle valla koosseisu ei kuulu. Asub Kaišiadorysest 6 km lõuna pool.

Linnas asuvad gümnaasium, postkontor ja raamatukogu. Sealne kesklinn on urbanistlik mälestis, kus on säilinud XVI sajandist pärit tänavate struktuur ja XIX sajandi hoonestus. Vaatamisväärsusteks on veel Žiežmariai mõisa hoonetekompleks, sealne XIX sajandi keskel valminud puidust sünagoog ja aastal 1924 valminud katoliku kirik.

Ajalugu

Aastal 1348 toimus Žiežmariai lähistel Strėva lahing. Asulat ennast on esimest korda kirjalikes allikates mainitud XIV sajandil, sealset mõisa XV sajandil. Aastaks 1487 oli Žiežmariaist saanud alev. Samal aastakümnel ehitati sinna ka esimene katoliku kirik, mille juures hakkas tegutsema kool. Linnaõiguste saamise kohta on erinevaid andmeid; veel XIX sajandil arvati, et see toimus kas 1522 või 1567 aastal. Aastal 1549 läks asula Barbara Radziwiłłówna valdusse.^[3]

XVI sajand oli alevi jaoks soodne, kuna seda läbis Kaunase ja Vilniuse vaheline kaubatee. Aastal 1580 Žiežmariai põles. Põhjasõja ajal laastasid asulat rootslased, ka kannatas see katku läbi.

Žiežmariai sai vabalinna staatuse 1. augustil 1791. Kohaliku aadelkonna vastuseisu tõttu kaotas asula aastal 1795 siiski linnaõigused ja suurema osa oma privileegidest.

I maailmasõja ajal toimus alevi all lahing, kus Leedu väed püüdsid peatada Punaarmee edasitungi Kaunase suunas. Teise maailmasõja ajal Žiežmariai põles. Sõja eel olid asula elanikest ligi pooled juudid, ent sõja ajal hukati neist enamus.^[4] Asula sai taas linnaõigused 15. mail 1958. Nõukogude ajal oli linn kohaliku 200 hektarilise pindalaga aiandusliku suunitlusega sovhoosi keskasulaks. Sealne sovhoos oli toona Leedu suurim lillekasvataja. Seal asus ka rajooni maaparandusosakond.

Elanikkond

1210 (1865)
2616 (1894)
1734 (1970)
2900 (1981)
3500 (1987)

3523 (1989)
3884 (2001)
3607 (2011)
3514 (2013)
3261 (2017)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Žiežmariai elanikest leedulasi 96,7%, venelasi 1,39% ja poolakaid 0,83%.^[5]

Vabadussammas
Gümnaasium
Sünagoog
Žiežmariai kirik
Kultuurimaja
Žiežmariai mõis

Tuntud elanikke

Leonard Pociej – Vitebski vojevood
Kazys Morkūnas – Leedu klaasikunstnik
Danguolė Rasalaitė – Rootsi orjaks müüdud prostituut

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ Жижморы. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 227 lk.
↑ Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.
↑ "Holocaust Atlas of Lithuania". holocaustatlas.lt.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 8. veebruaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] Жижморы. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 227 lk.

[3] Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.

[4] "Holocaust Atlas of Lithuania". holocaustatlas.lt.

[5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 8. veebruaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]