Strėva

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Strėva
Strėva Semeliškėses
Strėva Semeliškėses
Lähe Trakai rajoon
54° 35′ 32″ N, 24° 36′ 18″ E
Suubub Nemunas
54° 48′ 7″ N, 24° 14′ 40″ E
Valgla maad Leedu
Valgla pindala 758,9 km²
Pikkus 73,6 km
Lang 1,37 m/km
Vooluhulk 5,75 m³/s
Parempoolsed lisajõed Spengla, Limšius
Vasakpoolsed lisajõed Beržuolė

Strėva on jõgi Leedus, Nemunase vasakpoolne lisajõgi.

Jõe valgla on 759 km², pikkus on 74 kilomeetrit.

Jõgi algab Trakai rajoonis Mackantiškėse külas, voolab algul itta ja läbib Šamukąse, Drabužise, Spindžiukase ning Spindžiuse järved. Seejärel pöörab jõgi põhja. Strėva läbib Stanka ja Gilušise järved, Ėglise, Strėvise ja Strėvaitise. Sellel lõigul asub jõel Bagdononysi hüdroelektrijaam (pindala 95,5 ha). Seejärel jõuab jõgi Elektrėnai omavalitsus aladele, kus läbib Nestrėvantysi järve. Elektrėnai veehoidla kohal pöörab jõgi läände, kus möödub kanali kujul Ilgise järvest ja läbib Kaišiadorysi rajooni. Seal asub jõel Pastrėvysi hüdroelektrijaama paisjärv pindalaga 18 ha, veel allpool läbib jõgi Būbliai paisjärve. Strėva suubub Kaunase veehoidlasse Lašiniai külas, paigas, kus asub Kruonise hüdroakumulatsioonijaam.

Jõe kallastel asuvad Strėva lähte hüdrograafiline kaitseala ja Strėva ülemjooksu maastikukaitseala (neid haldab Aukštadvarise regionaalpark), alamjooksul asub Strėva maastikukaitseala (haldab Kaunase veehoidla regionaalpark. Drabužise ja Spindžiuse järvede vahel asub Strėva karstiala.

Aastal 1348 toimus jõe kaldal Strėva lahing. [1] Jõe kallastele jäävad Lašiniai, Bijautonysi, Mūro Strėvininkai, Bagdononysi ja Strėva linnamäed.

Jõe org on 200-400 meetri laiune, Žiežmariai kohal aga 1,5 kilomeetri laiune. Jõe kaldad on ülemjooksul valdavalt 0,4-2 meetri kõrgused, ülevalpool Būbliai paisjärve 2-4 meetri kõrgused, alamjooksul veelgi kõrgemad. Jõesäng on ülalpool Elektrėnai veehoidlat 1,5-12 meetri laiune, allpool 15-20 meetri laiune. Voolukiirus on keskjooksul 0,1-0,3 m/s, alamjooksul aga 0,7-1,0 m/s.[2] Semeliškėse kohal on jõel veemõõdujaam. Suuremad asulad jõe kaldal on Pastrėvys, Semeliškės, Elektrėnai, Žiežmariai, Naujosios Kietaviškės,

Jõe nimi tuleneb tõenäoliselt sõnast strėvus, mis tähendab noolelendu.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Simas Sužiedėlis, ed (1970–1978). "Strėva, Battle of". Encyclopedia Lituanica. V. Boston, Massachusetts: Juozas Kapočius. lk. 308–309.
  2. Strėva. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 4 (Simno-Žvorūnė). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988. 116 lk.
  3. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. – Vilnius: Mokslas, 1981.