Ülo Kaevats

Ülo Kaevats (29. september 1947 Kaevatsi talu, Taguküla, Kassari – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja "Eesti entsüklopeedia" peatoimetaja. Ülo Kaevats oli Eesti Rooma Klubi liige.

Haridus

Õppis Kassari Algkoolis 1955–1959, Käina 8-klassilises Koolis 1959–1963, Tallinna 16. Keskkoolis 1963–1966 (lõpetas kuldmedaliga); Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskond, füüsik-teoreetiku ja teadusfilosoofi kvalifikatsioon 1967–1972; Eesti NSV TA Ajalooinstituut, filosoofia, aspirantuur 1976–1978; Eesti NSV TA Ajalooinstituut, doktorantuur 1989 (katkestatud). Filosoofiateaduste kandidaat 1981 (kaitstud Vilniuse Riiklikus Ülikoolis); dotsent 1986.

Täiendanud end NSV Liidu TA Loodusteaduse ja Tehnika Ajaloo Instituudis Moskvas 1974–1975; EV riigisekretäri ja ministeeriumide kantslerite koolitusel haldusjuhtimise alal Eesti Haldusjuhtimise Instituudis; Soome Riigihalduse Instituudis ja Rootsi peaministri kantseleis 1992–1994.

Töökäik

Projekteerimis- ja Teadusliku Uurimise Instituudi laborant 1966–1967; Eesti NSV TA Ajalooinstituudi teadur 1973–1981; Tallinna Pedagoogilise Instituudi tunnitasuline õppejõud osalise koormusega 1973–1981 (vaheaegadega); Eesti NSV TA filosoofiakateederi dotsent 1981–1989; "Eesti entsüklopeedia" peatoimetaja 1989–1992; Eesti Vabariigi riigisekretär 1992–1995; Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS peatoimetaja 1995–2000.

Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi filosoofia õppetooli juhataja 1999–2000; TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi direktor 2000–2004; Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi filosoofia õppetooli professor ja juhataja 2005–2011; emeriitprofessor 2011–2015.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast.

Teadustöö põhisuunad

Teadusfilosoofia, teadmistepõhine ühiskond, avaldanud ligikaudu 50 akadeemilist publikatsiooni ja üle 50 publitsistliku kirjutise.

Teaduskorralduslik tegevus

Ühingu Teadus lektor 1973–1990; Eesti Teadlaste Liidu asutajaliige 1989; juhatuse liige 1995–2000; Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse juhatuse liige 2001–2015; Riigikogu Toimetiste toimetuskolleegiumi liige 2000–2015; "Eesti entsüklopeedia" toimetuskolleegiumi esimees 1989–1992, 1995–2000.

Ühiskondlik tegevus

NLKP liige 1976–1990; Filosoofilis-metodoloogiliste seminaride Vabariikliku Nõukogu aseesimees 1985–1988; Eestimaa Rahvarinde programmikomitee ja aukohtu esimees, I eestseisuse töös osalemine 1988–1990; Eesti Sotsiaaldemokraatliku Iseseisvuspartei (ESDIP) asutajaliige 1990; Heraldikanõukogu esimees 1992–1995; Eesti Informaatikanõukogu esimees 1992–1995; Teenetemärkide Komitee esimees 1993–1995; Teadus- ja Arendusnõukogu liige 1993–1995; Eesti Teadusfondi Nõukogu liige 1993–1995; Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees 1995–2000; Eesti Euroopa Liikumise asutajaliige 1991, 1998; Eesti Rooma Klubi liige (1983) 2001–2015; Avaliku Sõna Nõukogu Liige (2000–2002).

"Eesti entsüklopeedia"

Oli "Eesti entsüklopeedia" peatoimetaja 1989–1992 ja 1995–2000. Eesti taasiseseisvumise ajal oli ta üks Rahvarinde ideolooge, olles 1988–1990 Eestimaa Rahvarinde programmikomitee ja aukohtu esimees ning osaledes Rahvarinde I eestseisuse töös. 1992–1995 oli ta Eesti riigisekretär, Eesti riikliku teadus-arendusnõukogu liige, Eesti Teadusfondi Nõukogu liige ja Eesti Informaatikanõukogu esimees, 1995–2000 Tartu Ülikooli Kuratooriumi esimees, aastast 1995 oli Kaevats Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige. 1999. aastast oli ta Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi filosoofia õppetooli juhataja, 2011. aastast emeriitprofessor. 2000–2002 oli ta Avaliku Sõna Nõukogu ning 2014. aastast Pressinõukogu liige. Samuti kuulus ta Eesti Rooma Klubisse ja 1995. aastast Kassari haridusseltsi.

2008. aastal ilmunud artiklis "Rahvusentsüklopeediast" nägi Kaevats ette "Eesti entsüklopeedia" uut trükki ning kritiseeris tollal veel ilmumata TEA entsüklopeedia pretensioone rahvusentsüklopeedia tiitlile:

"Kas tiitliga rahvus- saab juba ette õilistada midagi, mida veel ei olegi olemas? /---/ Seesugune tunnustus tuleb ikka aastakümnete pikkuse kõrgtasemel ja rahvuskultuuris erilises positsioonis olemisega rahvalt välja teenida. Ise ei saa seda keegi endale võtta. /---/ Täiesti kindel on see, et entsüklopeediakirjastusel ei ole moraalset õigust "Eesti entsüklopeedia" uus väljaanne üllitamata jätta. /---/ Praegu ei ole mina küll kindel, kas Eesti väike ja veel mitte rikas turg suudab tagada kahe üldentsüklopeedia paralleelse ilmumise. Kui see ime peaks siiski sündima, siis otsustab tulevikus rahvas, kas rahvusentsüklopeedia tunnustuse väärib praegu veel olematu TEA väljaanne või aastakümnete karastusega "Eesti entsüklopeedia". Viimane muidugi koos oma kümnete elektrooniliste harude ja allosadega."

Tunnustus

• 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk

Artikleid

• "Scientia est potentia" Studia Philosophica Estonica (2008) 1.3, lk detsember 2008, http://www.spe.ut.ee
• Rahvusentsüklopeediast. Eesti Ekspress 24. märts 2008

Isiklikku

Ülo Kaevats oli abielus Mall Kaevats-Jõgiga. Mihkel ja Marten Kaevats on nende pojad.

Kirjandus

• Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 127.
• Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008.

Välislingid

• Ülo Kaevats Eesti Teadusinfosüsteemis
• Järelehüüe: Rahvarinde ideoloogi lahkumine, Postimees, 31. jaanuar 2015
• In memoriam Ülo Kaevats, ERR Novaator
• Lahkunud on emeriitprofessor Ülo Kaevats TTÜ, 2. veebruar 2015
• Mõeldes Ülo Kaevatsile Kassari Haridusselts
• Ülo Kaevats in memoriam Sirp, 6. veebruar 2015
• Rein Vihalemm, Peeter Müürsepp, Ahti-Veikko Pietarinen In Memoriam Professor Ülo Kaevats Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, Vol. 3, No. 1 (Spring 2015)