Öeldistäide

Allikas: Vikipeedia

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu.

Öeldistäite liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Omadussõnaline öeldistäide vastab küsimusele missugune? ja on sõnaliigilt kas

  • omadussõna: Jüri silm oli sinine,
  • oleviku kesksõna: Kunstniku käed on (kergesti) määrduvad,
  • mineviku kesksõna: Kunstniku käed olid määrdunud,
  • omadussõnaline asesõna: Sellised nad siis ongi,
  • järgarvsõna : Marju oli täna viies, eile kolmas, aga homme on ta juba esimene,
  • da-infinitiiv: Lugu pole laita,
  • nimisõna kaasaütlevas ~ ilmaütlevas käändes: Mari oli kollase kleidiga või
  • parameetrit väljendav nimisõna osastavas käändes: Tüdruk oli pikka kasvu.

Nimisõnaline öeldistäide vastab küsimustele kes?/mis? ja on sõnaliigilt kas:

  • nimisõna: Margus on kaval poiss,
  • asesõna: Mis see on?,
  • hulgasõnafraas: Bussisõidu kestus on viis minutit või
  • da-infinitiiv, kui verb olema on tähenduses 'tähendama': Vähem süüa on kauem elada.

Nimetavas käändes öeldistäide on täisöeldistäide ehk totaalpredikatiiv: See tüdruk on lühike.

Osastavas käändes (ainult nimisõnaline) öeldistäide on osaöeldistäide ehk partsiaalpredikatiiv: Kas ta on petis? – Jah, ta on seda. Peeter ja Malle on andekamaid töölisi meie firmas.

Tähenduselt võib öeldistäide

  1. väljendada seisundit: Mõtted on hajali.
  2. väljendada omadust: Huuled on punased.
  3. olla liigitav: Rauno on õpetaja.
  4. olla samastav (identifitseeriv): Tallinn on Eesti pealinn. Alus ja öeldistäide on siin tähenduslikult sama mahuga ja võivad seetõttu lauses koha vahetada: Eesti pealinn on Tallinn. Teiste öeldistäite liikide korral see ei kehti.

Öeldistäite ühildumine alusega[muuda | muuda lähteteksti]

Täisöeldistäide ühildub alusega arvus:

  • kui alus tähistab ühte, on öeldistäide ainsuses: Koer on rõõmus.
  • kui alus tähistab mitut, on öeldistäide mitmuses: Koerad on rõõmsad.

Mitmussõnast aluse korral on öeldistäide erandlikult mitmuses, kuigi alus märgib ühte.

  • Mitmuses on alati omadussõnaline öeldistäide: Teksad on mustad.
  • Ainsuses on tavaliselt nimisõnaline öeldistäide: Pulmad on kauaoodatud sündmus.
  • Ainsusesse jääb kogu või abstraktmõistet väljendav sõna: Vanavanemad on meie minevik.

Osaöeldistäide alusega ei ühildu.

Öeldistäide ei ole[muuda | muuda lähteteksti]

omadussõnad sellises lauses nagu Lilli on siniseid ja kollaseid. (< On siniseid ja kollaseid lilli.) Sinised ja kollased on mõlemas lauses täiend. See on olemasolu- ehk eksistentsiaallause.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]