Õunapuu

Aed-õunapuu
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Roosilaadsed Rosales;
Sugukond	Roosõielised Rosaceae;
Alamsugukond	Õunapuulised Pomoideae;
Perekond	Õunapuu Malus;
Liik	Aed-õunapuu;
Binaarne nimetus
	Malus domestica; Borkh.
Sünonüümid
	Pyrus malus L.;

See artikkel räägib aed-õunapuust; perekonna kohta vaata artiklit Õunapuu (perekond); Daphne du Maurier' romaani kohta vaata artiklit Õunapuu (romaan); nime kohta vaata artiklit Õunapuu (perekonnanimi)

Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 5–12 meetri kõrgune viljapuu liik, mille vili on õun. Carl von Linné määras õunapuu perekonda Pyrus koos pirnipuu ja hariliku küdooniaga. Philip Miller eraldas kõik kolm omaette perekonda. See jaotus sai kiiresti üldtunnustatuks ja on selline tänapäevani.

Ajalugu ja põlvnemine

Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks.^[1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks.

Aed-õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) ja kitaikal e ploomilehisel õunapuul (Malus x prunifolia).^[2]

Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest kasvatatakse Eestimaa aedades tänapäevani 'Valget Klaarõuna', 'Martsipani', 'Suisleppa', 'Liivi Kuldrenetti', 'Pärnu Tuviõuna', 'Sügisjoonikut' ja 'Antonovkat' ^[2]. Tänapäeval on maailmas teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte.

Levik

Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Kultuurtaim aed-õunapuu on seevastu levinud kogu parasvöötmes ja ka lähistroopikas.

Õitsemine ja viljumine

Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Viljastumata õied varisevad. Ka paljud viljahakatised varisevad lähima paari nädala jooksul. Viljadeks areneb hakatistest kümnendik. Õun on rüüsvili.

Õunasorte liigitatakse suvi-, sügis- ja taliõunteks. Suvisordid korjatakse tarbimisküpsuses, kuid enne seemnete pruunistumist. Taliõunte koristamisega oodatakse seemnete pruunistumiseni ja tarbimisküpsuse saavutavad nad alles hoidlas.

Konsortsium

Õunapuudel toituvad näiteks õuna-pihlakakoi, õunapuu-võrgendikoi, õunavaablane jmt putukad.

Kasutamine

Õunu kasutatakse nii värskelt kui erinevatel viisidel töödeldult. Kehvematest õuntest ja spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest tehakse mahla. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad võivad pidada vastu järgmise saagini. Suurimad õunatootjad on Hiina, Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 – 20 000 tonni.

Vaata ka

Viited

↑ G. Hansman. "Eesti pomoloogia", Tallinn: Valgus, 1970
↑ ^2,0 ^2,1 Jaan Kivistik. "Pomoloogia. Puuviljad ja marjad Eestis", Tallinn: TEA, 2010

Välislingid

Aed-õunapuu andmebaasis eElurikkus

[1] G. Hansman. "Eesti pomoloogia", Tallinn: Valgus, 1970

[pomo-2] 2,0 ^2,1 Jaan Kivistik. "Pomoloogia. Puuviljad ja marjad Eestis", Tallinn: TEA, 2010

[1]

[2]