Pollinoos

Pollinoos ehk õietolmuallergia ehk heinapalavik (tuntud ka kui hooajaline allergiline riniit) on allergilise riniidi vorm, mida põhjustab ülitundlikkus (allergia) puude ja teiste taimede õietolmu suhtes ning mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.

Tavalisemad pollinoosi põhjustajad (allergeenideks) on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Allergilist reaktsiooni võib tekitada ka tamme, võilille, aasataimede (timut, kerahein, aruhein, raihein, rebasesaba, nurmikas, luste) ja kõrreliste (rukis, nisu) õietolm. Hilissuvel ja varasügisel on pollinoosi põhjustajateks umbrohtudest puju, koirohi ja malts ning sügislilledest astrid, krüsanteemid jm.

Haigushoo esimesed tundemärgid on tavaliselt aevastamine, tilkuv nina ja vesised silmad. Sümptomite püsides võib tunda anda ka kipitav kurk. Õietolm võib limaskestale sattudes põhjustada allergilisel inimesel silmapõletikku, nohu, hingamisraskust, nahalöövet või seedetraktikaebusi.

Allergilise riniidi sümptomid

• Kerge nina ja kurgu limaskesta põletik
• Vesine läbipaistva konsistentsiga eritis ninast, nina sügelus
• Sagedased aevastamis- ja köhahood
• Ninakinnisus ja lõhnataju kadumine
• Nina kaudu hingamise takistused (raskemal juhul hingamisraskus või astmahoog).

Allergiline põletik võib avalduda ka teistes elundites – ekseemina (nahalööve) ja astmana (hingeldus, hingamistakistus). Kui inimesel on heinapalavik, ilmnevad sümptomid allergiat põhjustava(te) taime(de) õitsemise ajal.

Diagnoos

Heinapalaviku esimesed sümptomid võivad avalduda lapse-, puberteedi- või täiskasvanueas. Diagnoosimisel lähtutakse haiguse eelloost ehk anamneesist, millest selguvad patsiendi tüüpilised sümptomid ehk haiguspilt ja kaebuste ilmnemine teatud taimede õitsemise ajal. Abiks on õietolmukalender.

Allergiatekitaja tuvastatakse allergiatestiga. Tulemusest võib kasu olla spetsiifilise vaktsiini valmistamisel, mis aitab vähendada allergikute ülitundlikkust. Perekonnas varem esinenud ekseemid või astma on pärilikkuse kaudu seotud ka heinapalavikuga.

Tekitajad

Tuultolmlejate (heintaimede, umbrohu ja puude) õietolm lendleb õhus ja õietolmuallergia avaldub varakevadest varasügiseni.

• Märts–mai: puude õietolm (sarapuu, lepp, kask).
• Juuni–juuli: aasheinad (timut, kerahein, nurmik) ja kõrrelised (rukis, nisu).
• August: umbrohud (puju, malts, koirohi) ja sügislilled (krüsanteem, astrid).

Ravi

• Antihistamiinid on peamised suukaudsed ravimid; need pärsivad histamiini toimet.
• Ninapihustid on antihistamiinse, limaskesta turset vähendava või steroidse põletikuvastase toimega.
• Steroidsed ninapihustid või inhalaatorid on vajalikud siis, kui muud ravivõtted ei ole aidanud.
• Ravis saab kasutada ka nahatorketestiga eelnevalt kindlaks tehtud allergeenidest valmistatud vaktsiine. Vaktsiini manustatakse õietolmuvabal aastaajal või aasta läbi, ravi on tõhus.

Ennetamine

Haigetel tuleks oma olukorra leevendamiseks pidada silmas järgmisi nõuandeid:

• Kuiva ilmaga tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti.
• Põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille.
• Ei ole soovitatav käia metsas, heinamaadel, rukkipõllu lähedal ega magada heintel.
• Õuest tuleks niita muru, koristada puju ja langenud lehed.
• Tuppa ei maksa tuua urbi ega lõikelilli.
• Korterit tuleks tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid.
• Tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga.
• Pesu ei tohi kuivatada õues.

Välislingid

• Maie Laaniste. Pollinoos ehk heinapalavik. Terviseleht veebis
• Jaanika Hinrikson. Võitlus allergiaga. Stiil, 12. märts 2008
• Kaire Talviste. Ka allergiku kevad võib olla nauditav. Eesti Päevaleht, 7. mai 2009