Pollinoos

Allikas: Vikipeedia

Pollinoos ehk õietolmuallergia ehk heinapalavik (tuntud ka kui hooajaline allergiline riniit) on allergilise riniidi vorm, mida põhjustab ülitundlikkus (allergia) puude ja teiste taimede õietolmu suhtes ja mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.

Tavalisemateks pollinoosi põhjustajateks (allergeenideks) on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Samuti võib allergilist reaktsiooni tekitada tamme, võilille, aasaheinte (timut, kerahein, aruhein, raihein, rebasesaba, nurmik, luste) ja kõrreliste (rukis, nisu) õietolm. Hilissuvel ja varasügisel on pollinoosi põhjustajateks umbrohtudest puju, koirohi ja malts ning sügislilledest astrid, krüsanteemid jm. [1]

Haigushoo esimesed tundemärgid on tavaliselt aevastamine, tilkuv nina ja vesised silmad. Sümptomite püsides võib tunda anda ka kipitav kurk. [2] Õitolm võib limaskestale sattudes põhjustada allegilisel inimesel silmapõletikku, nohu, hingamisraskust, nahalööbeid või seedetrakti kaebusi. [3]

Allergilise riniidi sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kerge nina ja kurgu limaskesta põletik.
  • Vesine läbipaistva konsistentsiga eritis ninast, nina sügelus.
  • Sagedased aevastamis- ja köhahood.
  • Ninakinnisus ja lõhnataju kadumine.
  • Nina kaudu hingamise takistused (raskemal juhul hingamisraskus või astmahoog). [3]

Allergiline põletik võib avalduda ka teistes elundites – ekseemina (nahalööve) ja astmana (hingeldus, hingamistakistus). Kui inimesel on heinapalavik, ilmnevad sümptomid allergiat põhjustava(te) taime(de) õitsemise ajal. [2]

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Heinapalaviku esimesed sümptomid võivad avalduda lapse-, puberteedi- või täiskasvanueas. Diagnoosimisel lähtutakse haiguse eelloost ehk anamneesist, millest selguvad patsiendi tüüpilised sümptomid ehk haiguspilt ja kaebuste ilmnemine teatud taimede õitsemise ajal. Abiks on õietolmukalender.

Allergiatekitaja tuvastatakse allergiatestiga. Tulemusest võib kasu olla spetsiifilise vaktsiini valmistamisel, mis aitab vähendada allergikute ülitundlikkust. Perekonnas varem esinenud ekseemid või astma on pärilikkuse kaudu seotud ka heinapalavikuga. [2]

Tekitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuultolmlejate (heintaimede, umbrohu ja puude) õietolm lendleb õhus ja õietolmuallergia avaldub varakevadest varasügiseni.[2]

  • Märts - mai: puude õietolm (sarapuu, lepp, kask).
  • Juuni - juuli: aasheinad (timut, kerahein, nurmik) ja kõrrelised (rukis, nisu).
  • August: umbrohud (puju, malts, koirohi) ja sügislilled (krüsanteem, astrid). [3]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Antihistamiinid on peamised suukaudsed ravimid; need pärsivad histamiini toimet.
  • Ninapihustid on antihistamiinse, limaskesta turset vähendava või steroidse põletikuvastase toimega.
  • Steroidsed ninapihustid või inhalaatorid on vajalikud sel juhul, kui teised ravivõtted ei ole aidanud.
  • Ravis saab kasutada ka nahatorketestiga eelnevalt kindlaks tehtud allergeenidest valmistatud vaktsiine. Vaktsiini manustatakse õietolmuvabal aastaajal või aastaringselt, ravi on tõhus. [2]

Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Haigetel tuleks oma olukorra leevendamiseks pidada silmas järgmisi nõuandeid:

  • Kuivade ilmade ajal tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti.
  • Põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille.
  • Ei ole soovitav käia metsas, heinamaadel, rukkipõllu lähedal ning magada heintel.
  • Õuest tuleks niita muru, koristada puju ja langenud lehed.
  • Tuppa ei maksa tuua urbi, lõikelilli.
  • Korterit tuleks tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid.
  • Tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga.
  • Pesu ei tohi kuivatada õues. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Allergialiidu koduleht
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Abrahams, Peter. “Pere Terviseentsüklopeedia”, lk 108-109, TEA Kirjastus, Tallinn 2005
  3. 3,0 3,1 3,2 http://www.tlu.ee/opmat/tp/allergia_astma/pollinoos.html (19.05 2015)
  4. http://www.allergialiit.ee/?m1=14&m2=103 (14.05 2015)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]